Kas ma olen teile maininud, et kogu mu kodune elu toimub peamiselt voodis (ja selle ümber põrandal)?
Täna õhtul näiteks lugesin Ekspressi, sõin kommi, üritasin arvetest sotti saada ja… MSN, nagu tavaliselt.
(Murakas lubas mul palju kommi süüa, JEE! Aga ma olen ilus ja tore ja jätan talle ka palju kommi :P)
PS. Ja diivaninurga tagant paistab pootühi makaronitaldrik… Nagu tavaliselt.
Muide! Avastasin täna õhtul, et Elisa modemil on tulukesed põlema hakanud. Mõtlen, kaua see juba nii olla võib – viimati kontrollisin asjade seisu vist… Esmaspäeva õhtul? Igatahes on mul nüüd moodne kiire internet ja modellide osa tuli tunniga ära, ilma et ma oleks pidanud samal ajal netis surfates küüsi närima.
Ja vaadake, kui pisike ja nunnu on Elisa modem võrreldes Starmani omaga!
(tüüpiline naiselik mõtlemine, ma tean :P)
Kui ma nüüd veel wifi ka jälle tööle saaks… Lootust on, ettemaks ka tehtud ja puha. Muhahaa.
Aga Annika läks täna ära Pärnusse. Nii palju siis minu jõuluõhtu kontseptsioonist. Mine või ise ka… Äh, ei tea, ei jõua muretseda selle pärast praegu, töö ja kõik muu väsitab liialt. Sama hästi võin ka jõuluõhtul makarone keeta ning Marta ja Potsataja blogi edasi lugeda (paar pudelit veini ja pikk pandav poiss, keda seksuaalselt ära kasutada, kõlavad siiski ahvatlevamana (paraku ka utoopilisema) ideena – sry, Marta, sry, Potsataja :P)… Kümme piparkooki on kah (kuradi vähe tainast jäi südametest üle) + veel see suur röögatu glasuuriga muidugi. Et elu on vist ikka suht lill?
PS. Murakas, sa võid mind lüüa – sõin su kastist neli kommi (!!!) ära. Ei suutnud vastu panna, noh – jube head olid :P Nüüd panin kaane peale ja peidan karbi kappi ära!
Tänane päev algas suhteliselt hüsteeriliselt. Hüsteerilise naeruga nimelt. Lepp helistas taas kord ja teatas, et ei tule tööle (ehkki oli juba teist korda eelmisel päeval lubanud kindlalt tulla), õnneks lubas üks kolleeg juba eile vajadusel aidata, nii et üksi ma seekord ei jäänud.
Hüsteerilise naeru põhjustas aga see, et meile toodi veel 17 kasti kaupa, mis koos eelmiste päevade kastidega (see nädal pole vist keegi kaupa vastu võtnud rohkem, kui otsinud kastidest käigu pealt asju, mida HETKEL vaja on) moodustasid täieliku labürindi. Kassatsooni kerkis samuti järjest kõrgem kuhi, nii et lõppkokkuvõttes polnud enam ei istumis- ega astumisruumi. Täielik pornograafia ühesõnaga. Isegi minul tekkis tunne, et ma ei orienteeru enam mitte milleski, et mul pole kõige õrnematki aimu sellest, mida tegema peaksin ning see kõik kokku oli lihtsalt hüsteeriliselt naljakas.
Ah, ja siis leidsin veel tunnustust intra autahvlil kui egomaniakk. Tõstis ego küll :P
Üldiselt tundus, et täna oli vaiksem päev. Või tuli see sellest, et ma ei olnud üksi…?
Aga kui liikuda nüüd mu seekordse sissekande pealkirja juurde, siis: Murakas sai Hansapangalt kasti kommi. No karbi tegelikult, eks. Aga sellise korraliku kingakarbi suuruse ikka. Võtsin vabaduse kaasasolevat kaarti ja karbi sisu piiluda: tervitused EGO liisingult ja hunnik kalleid komme (viit sorti trühvleid, nelja sorti pralineekomme, Kalevid, Oravakesed ja Karakumid) – peen värk, ma ütlen.
Ma olen jõle kohutavalt kade, kas teate! Kui ma poleks poole aasta pealt poodi vahetanud, oleksin ehk ka nii palju egosid vorpinud, et kast kommi saada. Aga ei, minule ei kingi keegi kommi. Niu-niu-niu!
Sellega seoses esitan Murakale uuesti küsimuse, mis talle suti varem kirjutatud mailis juba küsitud sai: sa ju ometi ei pane pahaks, kui ma need kommid ära söön, selleks ajaks kui sa USAst tagasi jõuad, on need nagunii juba halvaks läinud :P :D
Ah, ja täna käis meilt läbi veel üks tüüp koos kingikottidega, aga kuna nimed, mida ta nimetas, olid võõrad, arvas ta, et ajas meid segi miski (büroo vms) eksperdiga ning läks koos kottidega minema. Urr! Pudel oli kotis, seda ma nägin, ja nähtavasti mingit muud nänni veel.
Ilmselgelt pole ma suutnud nii palju asju tarbijatele pähe määrida, et ma mõnele instantsile oma innukusega silma jääks ja nad mulle selle eest jõulude ajal kommi tooks.
Aga üks tüüp tuli mulle küll täna nii nõmedat juttu ajama, et ma suisa PIDIN talle 20k eest tehnikat pähe määrima. Oleks ta normaalne inimene olnud, ma poleks vaevunud ja ta oleks 13k eest oma komplekti kätte saanud ja õnnelik olnud.
—
Liiga palju tööga seotud juttu sai. Mis teha, muud mu elus ju hetkel pole ;)
Ja kurat, see kommikarp on tõesti parim, mis ma näinud olen! Tavaliselt sisaldavad sellised universaalsed pakid suuremal hulgal saasta (loe: karamellid, Draakoni nätsukommid ja muud taolised jõledused), aga sellest jumaldan kõiki komme peale Kalevi. Kallis maitse, noh, mis teha.
Kade, kade, kade :P
PS. Avastasin just, et üüri maksame ju käesoleva, mitte eelmise kuu eest, seega pean juba SEL KUUL kolmveerand üürist üksi kinni maksma, sest Annika kolis alles 15. sisse. Olin kuidagi jaanuariga arvestanud, mil nagunii kõvasti pappi tulema peaks. Nii palju siis mu aastalõpu nullkontseptsioonist. Nutt ja hala.
PPS. Muuhulgas on minu blogini jõutud Google’i otsinguga: müüakse kaabusid; referaat + brändi
Kallis jõuluvana!
Paluks ühe Pierce Brosnani vanuses 25-30, keda ma võiksin terve jõululaupäeva jooksul seksuaalselt ära kasutada. Kui lubatud veini ka saan, siis pole muud vajagi.
Siiralt Sinu,
Tikker
—
Poiss Lepa arvates oli strateegiliselt tark otsus lubada eile kindlalt tööle tulla ning lasta Ruudul mulle täna hommikul kell üheksa helistada ja teatada, et Lepp on kontaktivõimetu. Geniaalne.
Otse loomulikult ei saanud mitte keegi asendama tulla. Mis seal ikka. Tikker kratsis kukalt, kääris käised üles ja tegi ühe päevaga üksinda 94k kassat + peaaegu 30k eest egosid.
Kui hommikul oli veel natuke süda paha (sest süüa ei jõudnud), siis päeva peale ununes kõik, vetsu sai ka alles peale sulgemist.
Siis läks Tikker Hessi ja pärast seda Marisega Bondi kaema. Kuna Tikker oli Bondi juba üks kord näinud, võis ta endale kohatist unele suikumist lubada.
Üldiselt on uus Bond totaalselt mittepandav ja Tikker nõustub endiselt sellega, et armunud Bondi jutt viib isegi soolatopsi dieetilisse kooma. See, et naine lõpus surma sai, oli ainuõige lahendus.
Ja mis värk on sellega, et Bondil EI OLE RINNAKARVU? Vähemalt ilus keha ja seksikad ujumispüksid olid :P (kui ainult see pea otsast ära vahetada…)
—
Nüüd saate aru, miks Tikker jõuluvanale sellise kirja kirjutas ;)
PS. Muuseas on minu blogini jõutud selliste otsingutega nagu virtuaalne pai masin; käerauad seks
Viitsisin üle nädala aja oma väljaminekud kirja panna (neid oli ikka jõle vähe ka) ning avastasin, et järgmise palgapäevani on vaba raha 232 kr, mille eest pean peale söögi ostma veel bussipiletid Pärnusse ja tagasi ning kui aastavahetuseks Tartusse, siis ka sinna ja tagasi (rääkimata muudest paratamatutest teises linnas olemisega/pidutsemisega seonduvatest kuludest).
Khm.
Pean ikka selle videomaki müümisega tegelema hakkama. Piletiraha peaks selle eest vist ikka kätte saama. Kui hästi läheb…
Pärast kolme tundi Marta & Potsataja blogi ning hommikusööki, mille just lõpetasin, on tuju enam-vähem normaliseerunud. Olemine on uimane, pea just ei valuta, aga mingi pinge on sees ja piparkookide tegemine tundub pigem kohustus, mida aina edasi lükata, kui meeldiv jõulueelne tegevus.
Aga täna ära teha need tuleb, sest rohkem aega pole.
Mulle meeldib talvest ainult see osa, mis on detsembris. Siis, kui igal pool on jõulukaunistused, väljas on pime ja lumi on maas. Küünlavalgus ja kuusk ja piparkoogid ja nii edasi. Romantika. Aga jaanuar-veebruar võiks vahele jääda ning pärast detsembrit kohe kevad tulla.
(Ma ei tea, miks ma selle viimase osa siia üldse kirjutasin. Võib-olla sellepärast, et kogu sissekande üldmulje nii masendav ei saaks jälle? :) Võib-olla sellepärast, et arutasin teemat eile ühe inimesega, kes on igasuguse külma ilma vastane ja isegi jõulud ei morjenda teda seepärast kõige vähematki. See on ka kole, jõulud on ägedad :P)
Ma suutsin kaheks tunniks uuesti magama jääda, et pool üks ärgates teada saada, et Leppa pole tööl ning Ave on tema asemel kassas. ma ei kahtlegi Ave võimekuses, aga arvestades fakti, et eile õhtul masin katki läks ning tal endalgi tööd üle pea on…
Aitäh, kallis Lepp, et sa mu päeva ära rikkusid. SINUL on ilmselt pohhui nagu alati, aga MINUL on nüüd süümepiinad, et ma pole tööl (kuhu ma EI kavatse minna) ning õudsed kujutelmad sellest, millega ma kogu ülejäänud nädala tegelema pean, sest ilmselgelt on homme veel suurem läbu kui täna ning ilmselgelt kavatsed sa kogu ülejäänud nädala haigusest oiata ja mitte midagi teha.
Aitäh tõesti, kallis Lepp. Ma praegu täiesti siiralt ja südamest vihkan sind.
EDIT: Ah et Evelin käsutati ka tööle… Okei, siis pole päris nii hull. Ja jõulupeo piltide vaatamine tegi ka natuke tuju paremaks. Aga homsele mõtlemine ajab endiselt ihukarvad püsti. Ja seda mitte heas mõttes. Neetud.
Minu päev suudeti siiski päris korralikult ära rikkuda. Nüüd võiks keegi selle korda ka teha. Tegijaid, teadagi, pole. Ise tehtud, hästi tehtud, olen sellest algusest peale aru saanud…
Vähe sellest, et Marko helistas mulle reedel kell kolmveerand kümme ukse tagant ning teavitas mind, et ei saa sisse (mida MINA tegema pean, oma vabal päeval sind sisse laskma tulema või???), täna helistas Lepp mulle KÜMME minutit enne avamist ning teatas, et tal on 39 palavik.
TRA. TRA. TRA.
Minu AINUS vaba päev selle nädala jooksul konkreetselt rikuti ära. Ma küll keeldusin tööle minemast, aga mind aeti siiski hommikul üles (nii palju siis välja magamisest) ning ma veedan päeva mõeldes, kuidas palavikus Lepp on tööl ja lihtsalt EI TEE mitte midagi (ma tunnen teda küll, sellisel puhul ta ei teeks isegi siis, kui tegelt natuke rohkem jõuaks) ning Keily peab tegelema kõigega, mida ta ei jõua/oska ning see meeletu hunnik kaupa, mille vastuvõtmise eest Lepp täna hoolitsema pidi, kuna tegeles eile õhtul ainsatel vabadel hetkedel OMA asjadega, sellal kui mina pea kella üheteistkümneni mingeid faking patareisid lugesin, sest selle pudi organiseerimiseks polnud lihtsalt tööajal aega, see KAUP on homme ENDISELT kõik seal + Lepp on veel haigem + on jõulunädal ja tarbijad on hullunud.
Ma ei teagi, mis oleks halvem variant, kas terve päeva sellele mõelda, mis mind ülejäänud nädala ees ootab või siis lihtsalt tööle minna. AGA MA EI TAHA TÖÖLE MINNA, KURAT VÕTAKS!!!
MINGE KÕIK P*RSE!!!
Sellistel hetkedel ma vihkan oma tööd. Ja Leppa, kes on süüdimatu. Ja ülemust, kes ei leia kolmandat inimest. Ja ennast, et ma olen nii kuradi kohusetundlik.
Ma ei taha olla kuradi f*cking asendamatu (ja just seda ma hetkel tundun).
MINGE P*RSE, teie kõik ja suur aitäh selle eest, et te suutsite mu ainsa ja nii vajaliku vaba päeva p*rse keerata, sest p*rses on see nüüd nii ehk naa, sellele asjale EI OLE head lahendust.
Olen täiesti meeleheitel.
Jah, ma tean, et ma olen ebaoriginaalne, ma olen juba mitut samanimelist postitust ja MSNi nime lugenud ;)
Ma olin peaaegu 23-ni tööl ja pahaaimamatult välja astudes avastasin, et lund sajab ja kõik on juba päris valge. See oli lihtsalt nii ilus! Tuju läks hoobilt paremaks.
Ja homme on vaba päev! Ma kavatsen süüdimatult kaua üleval olla, poole päevani magada, jõulukaardid valmis kirjutada ja posti panna ning hunniku piparkooke küpsetada. Kui lumi homseks veel alles on, siis tekib kindlasti hirmus kuusetahtmine ka jälle ja võib juhtuda, et annan sellele isegi järele.
Vaatame :)
Nii et elu on igati lill.
(Kui muidugi jätta kõrvale tõsiasi, et tahaks hirmsasti seksida, aga pole, kellega, ning et tõenäoliselt ronin varsti mööda seina üles. Kaasa ei aita sugugi ka see, et ma juba teist päeva ajan MSNis täiesti kurioosselt haiget seksuaalset juttu inimesega, kes on… Haa haa, hullem kui mina – sellist alles annab otsida.)
Nojah.
Et seda lund ikka jätkuks!