Today’s fortune:
Your principles mean more to you than any money or success.
Khm.
Orkut on parim.
2006
Koomiline. Kurioosne. Absurdne. Hea pidu!
Raporteerin rahulolevalt, et eilne jõulupidu läks nii, nagu plaanitud: täpselt sellises koguses alkoholi (veini, kokku pudel ehk), et kaine ma polnud, aga käitumist kontrollisin piisavalt. Pohmakat ei tulnud, mälukat ka mitte.
Võin rõõmuga tõdeda, et elul on mulle endiselt (õnneks positiivseid) üllatusi varuks. Mul oli mitmeid kontseptsioone selle kohta, kuidas õhtu lõppema peaks, aga reaalselt juhtunu nende alla ei mahtunud.
Õnneks mulle ootamatused üldiselt meeldivad.
Siinkohal tervitaks anonüümseks jääda soovinud kontori töötajat (vt. pilti) ning Piiat ja Nadjat. Jõudu ja jaksu teile kõigile edaspidiseks!
Tantsud tähtedega oli parim – palavad tervitused ka Indrek… Vabandust, Martinile 😛
Kokkuvõtvalt oli selline õhtu, mis jääb kauaks meelde ja mida saab kunagi hiljem suure heldimusega meenutada.
Ahjaa, kui te teete õhtuks harja, aga ei viitsi seda öösel välja pesta, on järgmise päeva pärastlõunaks tulemus selline, nagu näha kõrvaloleval pildil.
Kui koju sõitsime, oli muru roheline ja päike säras taevas. Häid jõule kõigile kolleegidele ja muudele loomadele. Järgmisel aastal jälle 😀
PS. Kanters, ma jään nüüd su aastavahetusürituse peale lootma, Tartu tundub selleks puhuks tõesti Tallinnast hulka sobivam olevat!
Ääretult südantsoojendav
…on lugeda tõestust selle kohta, et kõigil juhtub. Minul viimati näiteks nädal tagasi, Martal muuhulgas aasta tagasi, sinul ka kindlasti aeg-ajalt juhtub.
Inimlik tunne tuli, noh. ma pole ainus. Alkohol lihtsalt on vahel kurjast 😛
Üldine töine meelestatus meie töökas kollektiivis – suur ümmargune null. Tund veel, siis putka kinni ja peole.
Peaks teid eilsega kurssi viima, Pärnu ja teater ja Annika sissekolimine, väga sisutihe ja äge päev oli. Aga hetkel tõesti ei viitsi. Homme ehk… Kui siis üldse millekski võimeline olen 😛
Sest nagu Nadja hiljuti ütles: “Olgem ausad: sa lihtsalt ei oska madalat profiili hoida.”
Ja Tikker vastas: “Ütleme siis, et ma üritan seekord viisakat kõrget profiili hoida.”
(dialoog meenutatud mälu järgi, sõnastus ei pruugi 100% sama olla, küll aga mõte)
Stay tuned!
Must või punane, selles on küsimus!
Ma ise kaldun vist ikka mustade poole, ehkki punased on ka ägedad… Mis teie arvate?
Eva imestas täna, kuidas ma oma saapad nii kiiresti jalast ära sain. Maksimaalne haakide arv, mu lapsed, selles on saladus! Rääkimata sellest, kui lihtne saapapaelu vahetada on, ainult neli auku…
Tikker on endiselt rõõmus ja rõõsa ja oma saabastega ülivägarahul.
Müstiline
Ma panin kah septembris Sitemeteri peale, eks. Sest ma olen uudishimulik. Tahtsin näha, kes ja kus mu blogi loeb.
Aga tegelikult olid need andmed siiski suht üldised ja seega ei ole ma viimasel ajal suurt viitsinud seal tuhlata.
Täna läksin üle pika aja. ja nüüd avastasin nii mõndagi huvitavat. Referralitest teadagi.
Siin on algatatud aktsioon mulle jõuluks külla tulla. Ma ei tea, kas ma peaks ütlema so sweet või so sad. Ütlen siis lihtsalt, et Annika kolib homme sisse ja jõulude ajal oleme nähtavasti temaga, nii et teil pole vaja minu pärast muretseda. Kui üldse, siis minu olematu raha pärast ehk mis ressursside eest ma actually jõuludeks kuuse ja seaprae muretsen (piparkoogitaigna ostsin küll täna ära, kolm pakki isegi, piparkoogid PEAVAD olema!)
Aga selle lubatud veini võtaks küll 😉
Siin kurdab keegi, et tema ei tule mulle külla, kuna on vana, paks ja kole ning mina selliseid ei taha 😀
Ja siin keegi lihtsalt lingib minu blogi.
Ülejäänud referralid olid tuttavad, nende kohta teadsin niigi, et nad mind lingivad.
Aga esimesed kolm – täiesti võõrad. Ma vähemalt arvan… Ei viitsinud hetkel väga süveneda.
Tekitab lihtsalt küsimuse, kui paljud võõrad ikkagi mu blogi loevad, MIKS nad seda teevad ja kui palju mind veel kuskil lingitakse.
Pean vist tihemini Sitemeterit külastama hakkama.
Intrigeeriv. Ja natuke hirmutav. Eks ma olen sellega põhimõtteliselt arvestanud, ma ju tean, et kirjutan avalikult. Aga ma kirjutan siiski endale ja sõpradele-tuttavatele, mitte võõrastele… Selle mõttega kirjutan, tähendab. Ega mul pole midagi selle vastu, kui võõrad loevad. Kuni nad seda heatahtliku meelestatusega teevad.
Oh, jah. Ei oskagi kohe miskit öelda.
PS. Aga ühtegi jaburat Google’i otsingut, mida lootsin leida, ei olnudki 🙁