Avastasin just, et Pärnus on Tikri tänav. Ükskord, kui ma pensionile jään, siis ostan sinna korteri. Või maja. Tehtud!
(muuhulgas peaks leidma mehe, kelle perekonnanimi on Tikker, ja temaga abielluma)
Kinnisidee, noh 😀
PS. Hakkasin mõtlema – eile ära joodud alkokoguse peale on vist suisa ime, et mul pohmakat polnud. Küll on aga tänase päeva jooksul avaldunud õgardlus – sõin ära oma kaks viimast kartuliputru ja ühe Lepa pakisupi, jõin liitri mahla, lõpuks tõi Lepp mulle veel salatit ja kohvikoort. Võrdluseks võin tuua, et tavaliselt söön tööl vaid ühe paki kartuliputru, pool aega ei viitsi sedagi teha ja ootan lihtsalt õhtut, et koju sööma saaks. Oeh. Alkohol on kurjast. Söömine on ju iseenesest tore, lihtsalt rahakotile mõjub halvasti.
Täna teenindas mind Rahva Raamatus naisterahvas kelle perekonnanimi oli Tikker
: )
Jah, kindlasti on tal mees, kelle saab yle lyya.
Ma ise kujutasin Ruudu öeldu peale esimese hooga küll ette sellist vanemapoolset naisterahvast, kellel on ehk sobivas vanuses poeg, aga Oopil võib õigus olla… Peab minema ja järele uurima 😀
“Tere. Vabandage, kas teil on mees, kelle ma võiksin yle lyya? Kas te võiksite, palun, pilti näidata?”
Pingback: Sada tuhat mõtet » Tikri Päevaraamat