Jah, just seda ma olen – vähemalt pikemale ja maskuliinsemale osale sellest. Üldiselt ma leian, et mind tuleks seadusega ära keelata.
Mitte et ma midagi teeks, oh ei. Aga ma kardan, et see paistab mul juba silmadest välja. Et ta NÄEB, mida ma mõtlen.
Siinkohal vabandaks kõigi ees, keda ma olen sellise pilguga vaadanud, eriti täna juhtunu põhjal. Ma ei tee seda meelega.
Ahjaa, see inimene tõenäoliselt (loe: loodetavasti) ei loe minu blogi. Mis siis. Ma olen vabandanud. Minu süda on puhas.
Aga ma pean jube kiiresti midagi ette võtma, muidu läheb asi veel rohkem käest ära. Paar plaani juba on, tuleb neist vaid teisi asjaosalisi teavitada. Hm, miks ma küll mitmuses räägin?
Oeh.