Et noh… Mazda 6 on küll võrdlemisi ruumikas auto, aga kuivõrd see peab lisaks minu kottidele mahutama ka neli inimest, siis… Ma pole sugugi kindel, kas kõik asjad peale mahuvad.
Ja mul on veel asju! Aga need lähevad hiljem. Rainer sõidab nagunii pidevalt Pärnu vahet ja ma saan teda ekspluateerida.
Aga siiski. Masendav. Kolida Pärnusse kogu oma elu. Vaid selleks, et kunagi Eestisse tagasi tulles täpselt sama teekond vastupidises suunas ette võtta.
Oma kodu tahaks. Sellist, kuhu ma saan asjad ära panna ja need sinna igaveseks jätta. Üürikorterid seebiks!
Aga nii kaua saan iga kolimise ajaks kraamida välja oma vanad selja- ja spordi- ja õlakotid, mis mul ongi ainult kolimisteks alles hoitud, niisama ei kasuta ma neid juba aastaid. Iga kord mõtlen, et tahaks ära visata, aga tõden, et ei ole vist mõtet. Luban pühalikult, et sel päeval, kui OMA korteri saan ja sinna sisse kolin, lendavad kõik need kotid otsemat teed prügikasti.
Annaks jumal, et see aeg ei ole aastate kaugusel…