TĂ”siselt ka. Ma teadsin seda kĂ”ike teoreetiliselt varemgi, aga nö mustvalgel lugemine mĂ”jus… Eriti rĂ”vedalt. Panen siia copy-paste Epu blogist, mis on copy-paste perekoolist ja selle teksti algallikas on tegelikult pĂ€rit siit (aga mina nt ei viitsinud NII pikka juttu lĂ€bi lugeda ja mĂ”tlesin, et Ă€kki teie ka ei viitsi):
Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lĂ”petab luumassi tekitamise varsti pĂ€rast 30. eluaastat ning pĂ€rast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast vĂ€lja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sĂ”ltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ja fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiĂŒhendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mĂ”jutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid).
Delhi ĂŒlikoolis toimus kokakoola joomise vĂ”istlus, mille vĂ”itja jĂ”i korraga Ă€ra kaheksa pudelit ning suri kohapeal. Surma pĂ”hjuseks oli vere kĂ”rge sĂŒsihappegaasi sisaldus. Seepeale keelustas rektor karastusjookide mĂŒĂŒmise ĂŒlikooli sööklas.
Karastusjookidel puudub igasugune toitevÀÀrtus (vitamiine ja mineraale silmas pidades). Lisaks kÔrgele suhkrusisaldusele ja happesusele, kasutatakse neis ka ohtralt sÀilitus- ja vÀrvaineid. Enamuse karastusjookide vÀrvimiseks kasutatav karamellvÀrv omab geneetilist mÔju ning mitmedki teadlased kahtlustavad, et ta vÔib pÔhjustada vÀhktÔbe.
Coca-Cola sisaldab nĂ€rvimĂŒrki “aspartaam”, mis pĂ”hjustab nii Alzheimeri kui Parkinsoni tĂ”be ja ka nĂ€gemise halvenemist. “Kuumal suvepĂ€eval” teeb aspartaam oma kahjutöö veel kiiremini ja kindlamalt kui jahedamail pĂ€evil.
Aspartaam on magusaine, mis on sadu kordi magusam kui suhkur. Samuti sisaldavad aspartaami pea kÔik suhkruvabad nÀrimiskummid, paljud karastusjoogid, sageli ka diabeetikutele mÔeldud dieettooted (nÀit. jogurtid).
Sarnaseid tervisekahjustusi pĂ”hjustab ka aspartaami keemiline sugulane “naatriumglutamaat” (vahel ka sodiumglutamate, mononaatriumglutamaat jne)- tuntud kui “maitsetugevdaja”.
Siinmaal, kiirtoidukohtade paradiisis, saab Coca ĂŒldse mitte joomine muidugi raske olema, sest kui keset ööd on rĂ€mpstoidu kĂ”rvale valida kas Coca (vĂ”i mĂ”ni muu limonaad) vĂ”i vesi… Siis sry, aga mulle EI maitse vesi toidu kĂ”rvale absoluutselt. Mahla ega piima junkiputkad paraku ei mĂŒĂŒ. Aga ma igatahes ĂŒritan Coca tarbimise vĂ”imaliku miinimumini viia. VĂ”eh!
Jumal tĂ€natud, et mulle ĂŒkski limonaad Ă”ieti kunagi maitsenud pole. Coca ja sidruni Fanta on ainsad, mis maitse poolest kuidagi lĂ€hevad ja naturaalsed mahlad ning piim on iga kell sada korda paremad. Aga loobuda siidrist, mis on, olgem ausad, tĂ€pselt samasugune keemiat tĂ€is kĂ€kk, see saab juba raskem olema. Kas ma vĂ”in ennast petta mĂ”ttega, et siider ehk pole pĂ€ris NII kahjulik kui Coca?
Kas seda statistikat peaks mĂ”istma nii…?
Ytleme, et “varsti pĂ€rast 30. eluaastat” on 35.
8-18% vahemikust vÔtame miinimumi, 8%.
8*12=96.
35+12=47.
Ehk siis 47. eluaastaks on kÔik inimesed kaotanud 96% oma luumassist? See vÔiks ysna tÔenÀoliselt tÔepoolest surmav olla.
50aastasi inimesi pole olemas.
Ei ole mina ka mingi eriline kokasÔber, aga mul on kuri komme isegi meeldivate ideede yle otsustades oma peaga mÔelda.
Ei, tegelikult ma ei lĂ€htunudki niivĂ”rd statistikast, ei saa öelda, et ma nii vĂ€ga sĂŒvitsi lĂ€ksin. Lihtsalt see… Ăldmulje. Ma ju tean, et 100% Coca joomist ma Ă€ra ei lĂ”peta, aga ĂŒldises plaanis pani ikka mĂ”tlema kĂŒll, miks on vaja igasugust jama nii palju sisse ajada.
Lihtsalt vĂ€ike sammuke tervislikuma elu poole đ
Jaajah, aga ole siis enda vasta aus ja ytle, kullake, et pyyad vĂ€hem kokat juua, sest et Sul on ebamÀÀrane mulje, et ega sedasorti asjad tervisele head ometi olla saa. Milleks kogu see kamarajura? đ
Minu hambad, muuseas, annavad teinekord pÀrast kokajoomist tunda kyll. Ehkki ega see mind vahel seda joomast sega, eriti kui syda kohvi ei kannata ning mingit ergutit on hÀdasti vaja. Ikka parem kui kofeiinitabletid.
Aspartaam mulle ka ei maitse. Aga selle nÀrvimyrgiks nimetamine on veel omaette tsirkus. Roheliste listis ja foorumeis on sellest juttu olnud ning seal seadis hysteeria kahtluse alla roheliste terviseprogrammi koostaja Aleksander Laane, kelle sÔna ma olen nÔus senikaua uskuma, kuni pole ise viitsinud seda biokeemiat sygavamalt kaevata ning pakse artikleid lÀbi lugeda. Laane nÀeb lihtsalt nii aus vÀlja.
A propos, yldmulje loomisest peaksid Sina kyll juba eriala tĂ”ttu ysna palju teadma. đ
Oeh. Ei, ma ei hakanud selles artiklis antud protsentide pÔhjal arvutama, kui vanalt ma Àra surema peaksin. Jah, pÀrast selle artikli lÀbi lugemist tunnen ma Coca vastu (tunduvalt suuremat) vastikust (kui enne).
Ma ikka ei saa aru, mis sind nĂ€rib? đ
Ja minu eriala… JĂ€tame ĂŒldse kĂ”rvale. Hell teema đ
nonii, aga mina lugesin kuskilt ka tĂ€iesti teaduslikul katsetusel pĂ”hinevat vĂ”rdlust, kus totaalselt naturaalne Ă”unamahl tegi luudele-hammastele samapalju kahju kui coca ning kui luukild sinna sisse likku panna, siis oli ta mĂ”lemal puhul hĂ€vinud…
Teaduslikult on tÔestatud fakt, et divesinik monooksiid pÔhjustab sissehingamisel silmapilkset surma ja puutudes kudedega pikalt kokku, lagundab divesinik monooksiid need kiiresti. Aine kiirel aurustumisel tekitab see tÔsiseid pÔletushaavu.
Eluks oluline on hoiduda divesinik monooksiidist.
Lihtsalt uskumatu đ
tÀiesti amasiigne on see, et sellised artiklid ei avalda mulle absoluutselt mitte mingit muljet. no ausÔna, miski ei suuda mind lÔpetada Coca Lighti joomast (sest kaloririkkamaid vedelikke kui vesi, kohv ja Coca Light ma ei joo). see on umbes nagu miski ei suuda mind sundida suitsetamist maha jÀtma (peale 5 pÀeva olen ma selles jÀtkuvalt kindel).
Sama happelised kui Coke on ka apelsinid, Ă”unad, kirsid, jĂ”hvikad jm kasulikud asjad. Lisaks ka veinid, tsilli jms soga. Cokes leiduv hape suudab kĂŒll hambaid lahustada, kuid selleks oleks vaja seda jutti nĂ€dalajagu suus hoida (mĂ”tle, nĂ€dal aega suu jooki tĂ€is (sa ei suuda isegi siidrit niikaua seal hoida đ )
Ja vaene idioot seal Delhis (kui see lugu ikka aset leidis) on ehtne kandidaat Darwini auhinnale. Samamoodi vÔib surra kanakoibade, hotdogide jms söömise vÔistluse kÀigus ja palju kindlamini liigsesse alkoholitarbimisse.
Aspartaami “ohte” vĂ€hendab aga just see sinu mainitud “sadu kordi magusam, kui suhkur”. Seega on aspartaami kulu ka sadu kordi vĂ€iksem ja ei sure sa sellesse kindlasti mitte.
Ela nii tervislikult, kui vÔimalik, kuid Àra lolliks ka kÀtte Àra mine.
loe hoopis coca-cola myths mĂ€rksĂ”na alt netist. coca kahtlemata pole miski organismile ĂŒlikasulik asi, aga palju on ikka liialdatud hirmujutte.
Ma pean tunnistama, et… Tegelikult on mul jumala pohhui. Suurem asi limonaadiarmastaja pole ma kunagi olnud, pĂ€rast selle artikli lĂ€bi lugemist ĂŒritan Cocat veel vĂ€hem juua, aga pĂ€ris Ă€ra selle joomist nagunii ei lĂ”peta ja ei arva ka, et Ă€ra sureks.
Case closed.
jutt on jube bullshit.
enamik neid jubenegatiivseid asju on suvalises ‘limonaadis’ olemas. pealegi, kesse kurat tĂ€napĂ€eval enam poest ostetud ‘mahla’ naturaalseks peab? đ