Tõsiselt ka. Ma teadsin seda kõike teoreetiliselt varemgi, aga nö mustvalgel lugemine mõjus… Eriti rõvedalt. Panen siia copy-paste Epu blogist, mis on copy-paste perekoolist ja selle teksti algallikas on tegelikult pärit siit (aga mina nt ei viitsinud NII pikka juttu läbi lugeda ja mõtlesin, et äkki teie ka ei viitsi):
Karastusjookide nagu Coca-Cola ja Pepsi-Cola keskmine pH on 3.4. Sellisest happesusest piisab hammaste ja luude lahustamiseks. Inimese keha lõpetab luumassi tekitamise varsti pärast 30. eluaastat ning pärast seda lahustab ta igal aastal 8-18 protsenti luumassist, viies selle uriiniga kehast välja. Luukoe kaotamine oleneb suuresti tarbitava toidu happesusest. Happesus ei sõltu mitte toidu maitsest, vaid kaaliumi-kaltsiumi-magneesiumi ja muude mineraalide ja fosfori vahekorrast. Lahustatud kaltsiumiühendid kogunevad arterites, veenides, nahakudedes ja siseorganites, mõjutades omakorda neerude talitlust (sellest ka neerukivid).
Delhi ülikoolis toimus kokakoola joomise võistlus, mille võitja jõi korraga ära kaheksa pudelit ning suri kohapeal. Surma põhjuseks oli vere kõrge süsihappegaasi sisaldus. Seepeale keelustas rektor karastusjookide müümise ülikooli sööklas.
Karastusjookidel puudub igasugune toiteväärtus (vitamiine ja mineraale silmas pidades). Lisaks kõrgele suhkrusisaldusele ja happesusele, kasutatakse neis ka ohtralt säilitus- ja värvaineid. Enamuse karastusjookide värvimiseks kasutatav karamellvärv omab geneetilist mõju ning mitmedki teadlased kahtlustavad, et ta võib põhjustada vähktõbe.
Coca-Cola sisaldab närvimürki “aspartaam”, mis põhjustab nii Alzheimeri kui Parkinsoni tõbe ja ka nägemise halvenemist. “Kuumal suvepäeval” teeb aspartaam oma kahjutöö veel kiiremini ja kindlamalt kui jahedamail päevil.
Aspartaam on magusaine, mis on sadu kordi magusam kui suhkur. Samuti sisaldavad aspartaami pea kõik suhkruvabad närimiskummid, paljud karastusjoogid, sageli ka diabeetikutele mõeldud dieettooted (näit. jogurtid).
Sarnaseid tervisekahjustusi põhjustab ka aspartaami keemiline sugulane “naatriumglutamaat” (vahel ka sodiumglutamate, mononaatriumglutamaat jne)- tuntud kui “maitsetugevdaja”.
Siinmaal, kiirtoidukohtade paradiisis, saab Coca üldse mitte joomine muidugi raske olema, sest kui keset ööd on rämpstoidu kõrvale valida kas Coca (või mõni muu limonaad) või vesi… Siis sry, aga mulle EI maitse vesi toidu kõrvale absoluutselt. Mahla ega piima junkiputkad paraku ei müü. Aga ma igatahes üritan Coca tarbimise võimaliku miinimumini viia. Võeh!
Jumal tänatud, et mulle ükski limonaad õieti kunagi maitsenud pole. Coca ja sidruni Fanta on ainsad, mis maitse poolest kuidagi lähevad ja naturaalsed mahlad ning piim on iga kell sada korda paremad. Aga loobuda siidrist, mis on, olgem ausad, täpselt samasugune keemiat täis käkk, see saab juba raskem olema. Kas ma võin ennast petta mõttega, et siider ehk pole päris NII kahjulik kui Coca?
Kas seda statistikat peaks mõistma nii…?
Ytleme, et “varsti pärast 30. eluaastat” on 35.
8-18% vahemikust võtame miinimumi, 8%.
8*12=96.
35+12=47.
Ehk siis 47. eluaastaks on kõik inimesed kaotanud 96% oma luumassist? See võiks ysna tõenäoliselt tõepoolest surmav olla.
50aastasi inimesi pole olemas.
Ei ole mina ka mingi eriline kokasõber, aga mul on kuri komme isegi meeldivate ideede yle otsustades oma peaga mõelda.
Ei, tegelikult ma ei lähtunudki niivõrd statistikast, ei saa öelda, et ma nii väga süvitsi läksin. Lihtsalt see… Üldmulje. Ma ju tean, et 100% Coca joomist ma ära ei lõpeta, aga üldises plaanis pani ikka mõtlema küll, miks on vaja igasugust jama nii palju sisse ajada.
Lihtsalt väike sammuke tervislikuma elu poole 😉
Jaajah, aga ole siis enda vasta aus ja ytle, kullake, et pyyad vähem kokat juua, sest et Sul on ebamäärane mulje, et ega sedasorti asjad tervisele head ometi olla saa. Milleks kogu see kamarajura? 🙂
Minu hambad, muuseas, annavad teinekord pärast kokajoomist tunda kyll. Ehkki ega see mind vahel seda joomast sega, eriti kui syda kohvi ei kannata ning mingit ergutit on hädasti vaja. Ikka parem kui kofeiinitabletid.
Aspartaam mulle ka ei maitse. Aga selle närvimyrgiks nimetamine on veel omaette tsirkus. Roheliste listis ja foorumeis on sellest juttu olnud ning seal seadis hysteeria kahtluse alla roheliste terviseprogrammi koostaja Aleksander Laane, kelle sõna ma olen nõus senikaua uskuma, kuni pole ise viitsinud seda biokeemiat sygavamalt kaevata ning pakse artikleid läbi lugeda. Laane näeb lihtsalt nii aus välja.
A propos, yldmulje loomisest peaksid Sina kyll juba eriala tõttu ysna palju teadma. 😉
Oeh. Ei, ma ei hakanud selles artiklis antud protsentide põhjal arvutama, kui vanalt ma ära surema peaksin. Jah, pärast selle artikli läbi lugemist tunnen ma Coca vastu (tunduvalt suuremat) vastikust (kui enne).
Ma ikka ei saa aru, mis sind närib? 😛
Ja minu eriala… Jätame üldse kõrvale. Hell teema 😉
nonii, aga mina lugesin kuskilt ka täiesti teaduslikul katsetusel põhinevat võrdlust, kus totaalselt naturaalne õunamahl tegi luudele-hammastele samapalju kahju kui coca ning kui luukild sinna sisse likku panna, siis oli ta mõlemal puhul hävinud…
Teaduslikult on tõestatud fakt, et divesinik monooksiid põhjustab sissehingamisel silmapilkset surma ja puutudes kudedega pikalt kokku, lagundab divesinik monooksiid need kiiresti. Aine kiirel aurustumisel tekitab see tõsiseid põletushaavu.
Eluks oluline on hoiduda divesinik monooksiidist.
Lihtsalt uskumatu 😀
täiesti amasiigne on see, et sellised artiklid ei avalda mulle absoluutselt mitte mingit muljet. no ausõna, miski ei suuda mind lõpetada Coca Lighti joomast (sest kaloririkkamaid vedelikke kui vesi, kohv ja Coca Light ma ei joo). see on umbes nagu miski ei suuda mind sundida suitsetamist maha jätma (peale 5 päeva olen ma selles jätkuvalt kindel).
Sama happelised kui Coke on ka apelsinid, õunad, kirsid, jõhvikad jm kasulikud asjad. Lisaks ka veinid, tsilli jms soga. Cokes leiduv hape suudab küll hambaid lahustada, kuid selleks oleks vaja seda jutti nädalajagu suus hoida (mõtle, nädal aega suu jooki täis (sa ei suuda isegi siidrit niikaua seal hoida 😛 )
Ja vaene idioot seal Delhis (kui see lugu ikka aset leidis) on ehtne kandidaat Darwini auhinnale. Samamoodi võib surra kanakoibade, hotdogide jms söömise võistluse käigus ja palju kindlamini liigsesse alkoholitarbimisse.
Aspartaami “ohte” vähendab aga just see sinu mainitud “sadu kordi magusam, kui suhkur”. Seega on aspartaami kulu ka sadu kordi väiksem ja ei sure sa sellesse kindlasti mitte.
Ela nii tervislikult, kui võimalik, kuid ära lolliks ka kätte ära mine.
loe hoopis coca-cola myths märksõna alt netist. coca kahtlemata pole miski organismile ülikasulik asi, aga palju on ikka liialdatud hirmujutte.
Ma pean tunnistama, et… Tegelikult on mul jumala pohhui. Suurem asi limonaadiarmastaja pole ma kunagi olnud, pärast selle artikli läbi lugemist üritan Cocat veel vähem juua, aga päris ära selle joomist nagunii ei lõpeta ja ei arva ka, et ära sureks.
Case closed.
jutt on jube bullshit.
enamik neid jubenegatiivseid asju on suvalises ‘limonaadis’ olemas. pealegi, kesse kurat tänapäeval enam poest ostetud ‘mahla’ naturaalseks peab? 😛