October 2007

Kadunud hambaharja juhtum

/ igapäevaelu / 1 Comment

(The Case of the Missing Toothbrush)

Kui mina eile hommikul kella kuue paiku enne tööle minemist hambaid pesin, oli Mehe hambahari veel topsis (tean täpselt, et oli, sest meil on ühesugused harjad, ainult minu oma on veidi väiksem, ning mulle sattus unise peaga algul tema oma kätte). Kui Mees tahtis paar tundi hiljem hambaid pesta, siis seda enam seal polnud.

Suurima tõenäosusega meie vahepeal kedagi vannitoas ei käinud.

Müsteerium…

PS. Jah, ma olen Gardneri fänn.

PPS. Kolmapäeval jõudsin koju, jäin viiest magama ja magasin hommikuni. Neljapäeval oli tuju s*tt ja lihtsalt ei viitsinud. Eile shoppasin õhtuni ja olin koju jõudes liiga laisk ja väsinud, hoopis parem oli hiinakat süüa ja niisama chillida. Praegu ka ei viitsi. Et jah, ma pole Pariisi piltidele viimasest sissekandest saati pilkugi heitnud, kannatage aga veel. Rohkem tärmineid igaks juhuks ei anna, küll kunagi tulevad. Mõned pildid on Marise blogis ka.

Liiga palju pilte

/ igapäevaelu / 2 Comments

Pariisi muljetega peate veel kannatama, sest ma ei ole siiani suutnud sissekande jaoks pilte välja valida. Õigemini, pooled pildid on valitud ja lõigatud, ülejäänud pooltest on olemas must valik, mida tuleb veel vähendada ja parajaks lõikamata on need ka.

Ma olen üldiselt fotopede ja mulle MEELDIB selliseid asju teha, aga kui on ikka 600 pilti… Millest paljud on sarnased jne, aga ikkagi. Ühe korraga seda kõike ära ei tee, siiber saab.

(ja üldsegi oli täna hommikul vaja kõigepealt Orkutisse hunnik pilte üles panna, mis võttis oma aja ja aitas blogipiltide siibrile kaasa)

Pean veerand tunni pärast tööle minema ja homme avan, seega täna oleks mõistlik pärast tööd kohe magama minna. Ideeliselt vähemalt. Et tõenäoliselt peate vähemalt homse õhtuni kannatama.

Torumees, kes eelmisel kolmapäeval tulemata jättis, käis täna ära. Vaatas kraani, helistas kuskile ja ütles, et keegi teine peab tulema seda vaatama ja et nad helistavad meile ise, et see uus aeg kokku leppida. Helistasid tõepoolest, nii umbes tund aega hiljem. Ja teatasid, et see on meie enda süü ning nemad seda tasuta korda ei tee. Ühtlasi andsid numbri, kust saab “päris” torumehe tellida. Sweet. Aga mina ei viitsi sellele enam mõelda, eks Mees hiljem uurib.

Netti tekitab praegu mingi vigane ruuter või modem, mis tahab iga natukese aja tagant restarti saada. Tüütu.

Aga üldiselt on kõik kõige paremas korras 😉 Ootan juba, millal metroosse saan – uus raamat on jube põnev.

Mida otsitakse minu blogist

/ blogimine / 5 Comments
  • 21. sünnipäevaks õnnitlused
  • t05h4
  • maksehäired
  • We are all in the gutter, but some of us are looking at the stars
  • kui suuri faile saab hotist saata
  • tikri siider
  • minu hullu maja
  • huvitavaid msni nimesid

t05h4 kohta mina infot jagama ei hakka (mitte et mul seda nüüd nii meeletutes kogustes oleks, aga ilmselt tean rohkem kui sina)

Maksehäireid, kallis blogilugeja, saad vaadata oma internetipanga kaudu, e-teenuste alt. Võid muidugi alustada ka sellelt lehelt.

Hotist saab tõenäoliselt saata… Kuule, ei mäletagi. 2-3MB? Kasuta parem Gmaili, mina küll kasutan.

MSNi nimeks soovitan panna oma nime, kui midagi muud välja mõelda ei oska. Informatiivne, kas teate. Kui ma viitsiks, siis ma otsiks netist üles selle jubina, mis tavalise eesti keele rate.ee beibe-keelde tõlgib, sellega saate igast sõnast huvitava nime teha. Muhahaa. Paraku ma ei viitsi.

Ja mis teema on tikri siidriga? Kas selline asi on olemas? *keel ripakil*

Ühtlasi tunnen muret oma lugejate üldise allakäigu üle, sest hetkeseisuga kasutab tervelt 48% neist Idiot Explorerit ning vaid 44% Firefoxi. Lapsed, ärge olge idioodid, tõmmake endale Firefox!

Blogimine – tasuta teraapia

/ igapäevaelu, rõõm / Leave a Comment

Pärast üle-eelmist postitust võin taas kord nentida seda, et blogimisel on minu jaoks täiesti teraapiline mõju – ma võin olla igasuguste asjade pärast meeletult pissed off, aga pärast kõige selle üles kirjutamist on kogu aur välja lastud ja tuju hulga normaalsem.

Kui ma pärast tänast kirjutist Swammiga rääkisin, ei olnud halvast tujust enam suurt s*ttagi järel. Ma ei oska pikalt vihane olla ja Swammi peale on üldse raske vihane olla, sest ta on lihtsalt nii süüdimatu (mis mulle tegelikult hirmsasti meeldib, kui ühiskasutatavate ruumide kasutamisest-jagamisest-koristamisest tulenev kõrvale jätta).

No ja ta rääkis mulle muuhulgas ka seda, et kõik meie külalised on varsti välja kolimas, mis mind maailmaga lõplikult lepitas. Sest tegelikult, ausalt – mul ei ole nende vastu mitte midagi. Nad on kõik täitsa ägedad inimesed.

Pips kirjutas tolle viimase hädapostituse kommentaaris, et ma olen ikka jube kannatlik – tegelikult pole see üldse NII raske olnud. Mul on oma elu ja töö – ma olen 5-6 päeva nädalas 10-11 tundi päevas kodust ära ja ülejäänud aja pesitsen tavaliselt rahulikult oma toas. Kuna süüa ma peale võileibade ise ei tee ja sedagi suhteliselt harva (söön tööl või kokkab Mees või…), siis ei kõiguta köögis toimuv ka väga tihti. Kõige rohkem häiriski see, kui vannituba ebasobival ajal kinni oli ning see, kui meie toas pärast neti saamist liiga palju võõraid hakkas läbi voorima.

Wifi tekitamine, muide, selle viimase plaani järgi, mida ka mainisin, ei õnnestunud. Tuleb midagi uut välja mõelda, aga see on jällegi poiste teema.

Ja kapivõti oligi töö juurde ununenud!

Ehk siis ma olen maailmaga jälle rahujalal. Hea on olla.

Scroll to Top