Apr 172008
 

Kui viimasest nädalavahetusest kirjutasin, oli sellest juba nii mitu päeva möödas, et üks äärmiselt oluline seik jäi mainimata: Mees küpsetas meile pühapäeva hommikul PANNKOOKE!

Nagu päris… Okei, mitte hapupiimast, nagu ema teeb, aga väikesed (neid on palju parem süüa kui suuri lahmakaid). Moosi ja vaniljejäätisega. MMM!

Mul polekski meeles olnud sellest kirjutada, aga kurtsin just emale MSNis, kuidas tahaks praetud pelmeene hapukoorega ja siis tuli meelde, et ema pole juba kaks viimast Eesti-reisi jõudnud mulle pannkooke küpsetada, ehkki ma kogu aeg nõuan. Ma olen lihtsalt nii vähe kodus olnud…

Aga pelmeenidega on kehvad lood. Poistele nimelt maitsevad need keedetult ja mina ju ometi ei viitsi endale praadima hakata. Antti keetis just ja isegi hapukoort pole. Niuks. Tahaks istuda Vildes ja maksta kolm naela selle eest, et keegi need mulle valmis küpsetaks ja ette kannaks. Njämm!

  3 Responses to “Kuidas ma küll unustada sain!”

  1. Aga lase osa neist valmiskeedetud pelmeenidest enda jaoks ära praadida. Peaaegu sama mis “päris” praetud pelmeenid.

  2. Hm, ja mulle maitsevad ka just keedupellukad. Kuigi prae omasid söön ka…

  3. keegi vöiks mulle 3 naela eest pelmeene TUUA. praadimisega saan ise hakkama (6)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.