Ma olen tõenäoliselt ülikooliaja algusest saati kogu aeg punaseks lakitud varbaküüntega ringi käinud. Aastaringselt. Tõepoolest KOGU aeg. Ikka nii, et iga paari nädala tagant kerge pediküür – vana lakk maha, väike jalavann, uus lakk peale. Ilma ei kannatanud üldse ringi käia, nii imelik oli.
Aga viimasel sügisel muutusin ma laisaks. Nii laisaks, et ei viitsinud ühel heal päeval enam küüsi ära lakkida – mis seal ikka vaeva näha, väljas käisin ju kogu aeg kinniste jalatsitega. Mees, muide, kiitis lakkimata küüned heaks. Ütles, et talle meeldivad isegi rohkem kui lakitud. Seda enam ma siis ei viitsinud 😀
Aga nüüd on käes mai ja nädalavahetuseks lubatakse jälle 20 kraadi ringis. Seega otsisin üle pika aja üles kilekoti küünelakkidega ja asusin tegutsema.
Oi, kui ilus ma nüüd olen. Punased küüned on ikka üle kõige! Ja Mees arvaku, mis tahab 😛
Pilti seekord ei teinud, aga (tuletage meelde minu varbafetišit!) teemakohased illustratsioonid leiate siit, siit ja siit.
EDIT: Mees leidis nüüd, et nii on ikka ka hea. Muig.