Jõudsin eile hommikul korra isegi folgilt läbi hüpata (loe: kiirelt Viljandi järves ujuda ja Piia-Nadja-Runni-Erwini üle vaadata). Ülejäänud päeva veetsime erinevates Eesti (üldsegi mitte depressiivsetes) väikelinnades (tegelikult ei andnud need vist linna mõõtugi välja, alevi(ku)d või külad pigem) Mehe pere erinevaid sõpru ja sugulasi külastades.
Ma sain eile otse puu osast kirsse süüa. Ja otse põõsa küljest tikreid, vaarikaid ja sõstraid. Ja ma nägin kõige ägedamat aeda, mis on isegi kuskil kauni kodu võistlusel mingi koha saanud, seega ikka kohe OLI ilus, eks.
Mina tahan ka kunagi sellist aeda. Lillepeenarde ja päevalillede ja ilusa muru ja maasikate ja kirsside ja tikrite (ja igasuguste muude puude-põõsastega) ja batuudi ja kiige (PÄRIS normaalse kiige, mitte selle vastiku kettkiigega) ja ägeda grillahjuga. Ja üldse.
Ükskord saan ka 😛
Ilus päev oli.
Pingback: Idüll, vol… » Tikri Päevaraamat