Idüll, vol…
Mulle paistab see sõna meeldivat, tundub. Kasutan seda iga kord, kui olemine on mõnus nagu kuninga kassil. Eelmised idüllid olid näiteks siin, siin, siin, siin ja siin.
Enamjaolt on need korrad seotud, oh üllatust-üllatust, nädalavahetuse või puhkusega. Tõepoolest 😉
Omanik käis meil eile õhtul külas – vastuseks meie paari nädala tagusele pikale meilile, kus teatasime oma Eestisse kolimise plaanidest ja pakkusime välja erinevaid võimalusi, et kõik muutusega rahule jääksid.
Külaskäik läks hästi, isegi ratta varastamist ei võtnud ta eriti südamesse. Kõik tundub suurepäraselt laabuvat, aga kirjutan mõnes teises postis põhjalikumalt.
Tänu tollele külaskäigule sai tavaline suurem nädalavahetuse koristusaktsioon läbi viidud kiirkorras juba eile õhtul – mis tähendab, et vastupidiselt tavalisele laupäevahommikusele segadusele on igal pool puhtus ja kord.
Jäin eile õhtul jälle arvuti ette Mehe sülle magama, kui ta lõputuid osasid Smallville‘i vaatas (aga nüüd sai tal viimane olemasolev hooaeg läbi ka, 8. algab USAs alles 18. septembril) ja kolisin sealt lihtsalt kesköö paiku edasi voodisse. Seega polnud miskit imestada, et uni täna enne kella kaheksat ära läks. Aga ma ei pane seda ju pahaks, üldse mitte. Mulle meeldib puhkepäevadel iseeneslikult vara ärgata, siis tundub päev nii palju pikem!
Panin masinatäie pesu pesema (eile õhtul sai juba voodipesu ära pestud, see ripub praegu aias) ning kui see on valmis, ootab veel üks oma järge.
Tegin korterist fotosid, sest ilm oli päikseline ja kõik korras, mida ei juhtu just eriti tihti. Halb on muidugi see, et me kolisime just 65 kg asju Eestisse, sealhulgas palju sellist nipet-näpet (fotod jms), mis enne riiulitel iluks oli ja kodu hubasemaks tegi… Aga see on vast mõnedel varasematel fotodel juba kajastatud, ma loodan.
Ja nüüd istun arvutis, sorteerin neid fotokaustu, mis desktopile kogunenud on (õeke tõi mulle terve hunniku, mis veel puudu oli) ja närin ennast puuviljahunnikust läbi – Mees tõi eile jälle oma töökoha lähedal asuvalt puuviljaturult terve kotitäie. Maasikaid, ploome, viinamarju, virsikuid, greipe… Ja mina sain töölt veel kotitäie banaane. Njämm.
Kell pole veel üheksagi. Väljas paistab päike. Nädalavahetuseks lubab suhteliselt normaalset ilma. Meil on bank holiday weekend, mis tähendab, et ka esmaspäev on vaba. Ja toimub iga-aastane Notting Hilli karneval, kuhu ma eelmisel aastal tööl olemise tõttu minna ei saanud ja sellepärast püha viha täis olin. SEL aastal läheme raudselt.
Ja ülevalt naaber tuli ka üle paari nädala jälle laupäeva hommikul lärmi tekitama – seal korteris pole juba üle kolme aasta kedagi elanud ning meie korteriomaniku sõnul on ta seal vahelduva eduga ikka mingit remonti teinud. Nüüd on siis jälle üks neist perioodidest. Tavaliselt toimub kõik jämm tööajal, nii et meie ei kuule midagi, aga vahel harva möllavad nad osa nädalavahetusest ka. Ja kuna hetkel käib põrandate vahetus, siis on summutav materjal üles kistud ning nende tegemised on meile tavapärasest paremini kuulda.
Aga teate, see üldse ei häiri mind. Sest tuju on liiga hea.
Mind ootab ees kolm õndsat kohustustevaba päeva ja Notting Hilli karneval. Isegi koristamisele ei pea enam aega raiskama. Lähen panen nüüd pesu kuivama ja uue masinatäie pesema.
Mees lasi ennast küll naabritest häirida, rikkusid ta une ära 🙂 Kolis tekiga diivanile ümber, väitis, et siin ei ole nii palju lärmi. Tegelikult, olgem ausad, on ikka ebanormaalne küll, kui nädalavahetusel pool üheksa hommikul tullakse lärmakat remonti tegema. See, et mina sama ebanormaalsel kombel juba üleval olen, pole mingi näitaja.
Aga jah, see pesu siis nüüd.