Ei oska kuidagi suhestuda sellega, et ei peagi esmaspäeval tööle minema. Eks praegu on nädalavahetus nagu iga teinegi, tõsist vahet hakkan vast tunnetama alles siis, kui Mees jälle tööl ja mina üksi kodus…
Teisipäev on mul juba planeeritud – Murakas tuleb Londonisse. Äge 😛
Ma olen viimased kolm aastat pidevalt üle töötanud – pea iga kuu ületunnid või lisapäevad, lisaks veel puhkuse rahas välja võtmine. Raha oli lihtsalt alati rohkem vaja, kui seda oli 🙂 Nüüd siis kaks nädalat mitte midagi tegemist – ainus kohustus mõningad rutiinsed majapidamistööd (ehkki kui Mees nüüd loodab, et ma süüa tegema hakkan, siis khm, jah…) ja research beebiasjade ostu tarbeks.
Aga ma arvan, need kaks nädalat jäävad ka mu viimaseks hingetõmbeajaks lähemate aastate jooksul. Eestisse jõudes pean hakkama kodu otsima ja seda sisustama, siis olen ilmselt juba nii suur, et olemine iseenesest väsitab ja siis… Siis on Maasikas. SIIS enam välja magada ega laiselda ei saa.
Nii et ma kavatsen praegu täiega nautida.
Aga nädalavahetuseks lubab 20-21 kraadi ja puhast päikest. Ma kohe ärevusega mõtlen, mida kõike korda saata võiks.