Natukene suur veel…
Kombe siis 😉 Mitte et see Plikat kuidagi häiriks. Ja küll jõuab veel sisse kasvada, talv ju alles algamas.
Käisime täna Veeriku Selveris. Lihtsalt vahelduseks Maximale ja Kaubahalli Comarketile. Hinnad tundusid Comarke-tist (vähemalt kohati) isegi kallimad olevat, seega liiga tihti sinna just minna ei viitsi. Samas saime endale lõpuks hiigelsuured ilusat värvi saunalinad (-30% oli, ei saanud ju ostmata jätta), piparkoogitainast ja viimase värvilise tuhksuhkru. Oleks ma veel jõulukalendrid ka üles leidnud, oleks kohe 100% rahul, aga Plika muutus natuke närviliseks ja oli vaja tagasi õue minna.
—
Nägin just Kessu ja tema plika stuudios tehtud pilte ja need on niii kohutavalt lahedad, et hirmus isu tuli kohe peale. Meil pole muidugi veel mõtet minna, laps on liiga väike selleks… Nii pooleaastasena, mitte enne. Aga tõepoolest, ma pole ammu nii ilusat perepilti näinud, kui nendest seal tehti. Ja need nunnud jõulukaardid… Oeh. Tahan ka stuudiosse.
Tekkis küsimus, miks Tartus ühtki head perefotograafi pole. Kõik on Tallinnas, Pärnust leiab ka veel miskit, aga Tartu kohta kuulen igalt poolt, et lihtsalt polegi. See fotograaf, kes esimesena Tartusse kolimise peale tuleb, saab rikkaks, ausõna. Tartu on suur linn ja maksejõulisi kliente leiduks küllaga.
Selleks ajaks võiks keegi Tallinnast siia ümber kolida, kui Plika nii suureks saab, et temaga juba stuudiosse mõtet minna on 😉
Lõpetuseks veel üks küsimus: kust saada PISIKEST päkapikumütsi? Noh, newborn suuruses? 😛 Ma pole eriline käsitöömeister, ma pigem ostaks… Või laseks kellelgi õmmelda. Sest kodus tahaks ju ikka Plikast jõulupilte teha.
PS. Sain oma Londoni esimeselt tööandjalt nende juures töötamist tõestava kirja kätte, paraku oli sinna kogemata 24. aprilli asemel 24. juuli alguspäevaks kirjutatud (ilmselt aeti aastaga segamini, see oli ju ka 07) – nii et veel kümme päeva ootamist, kuniks õige kiri saadetakse ja lõpuks vanemahüvitist taotlema minna saab. Ikaldus.
