2008

Miks küll

Mul on viimaste päevade jooksul olnud vähemalt neli erinevat ja asjakohasemat teemat, millest siia kirjutada, aga tegudeni pole jõudnud ning hetkel vihastusin jälle ühe vana probleemi peale.

Miks on nii palju tühiblogisid? Miks on nii, et mõlemad nö kasutajanimed Bloggeris, mida ma endale tahaksin, on just nonde tühiblogide all mõttetult kinni? Ammu olen tahtnud olla lihtsalt tikker, mitte tikrike (sellest nimest kasvasin mitu aastat tagasi välja) ning hetkel plaanin vaikselt kinnist ja kutsetega beebiblogi, nagu mitmed siin juba teinud on, et saaks oma titejutud ja fotod privaatsemalt ja vabamalt ära rääkida/näidata (siia blogisse kirjutaks muidugi ka üldisemalt ja muust elust, ega see ei kaoks).

Aga ei saa ma ei tikrit ega maasikat – mõlemad on need neetud tühiblogid. Tikker juba mitu aastat (olen sel pea kaks aastat silma peal hoidnud), maasikas ilmselt ka tükk aega (kusjuures samale kasutajale kuulub veel teine tühiblogi maasikad).

Tahaks kirjutada murekirja mõnele Bloggeri-onule, aga see on nii suur keskkond, et ma ei usu vähimatki mingisse tulemusse. Loogiline ju oleks, et mitte kasutuses olevad kontod kustuvad mingi aja jooksul – miks ei võiks see olla nii ka blogidega? Just kuid täiesti tühjana seisnud blogidega, mitte nendega, kus postitusi ka on (sellest saan veel aru, kui keegi kirjutab nüüd uuele aadressile, aga vana blogi ei koli ja see jääb loetavaks vanalt aadressilt).

Äh. Perfektsionist nagu ma olen. Lihtsalt ei suuda maasikale ühtki normaalset alternatiivi välja mõelda, maasikake või muu taoline kõlab lihtsalt halvasti.

Ummikseis. Võib-olla peaks siiski mõnele Bloggeri-onule ettepaneku saatma, et tühiblogid mingi aja järel automaatselt kustuks ja lootma, et äkki see ettepanek ei lähegi musta auku?

Käisin pulmas

Esialgne edevus sai nüüd rahuldatud. Rohkem pilte saate kunagi siis, kui mul rohkem aega on ja kui ma ametliku fotograafi tehtule küüned taha ajada saan.

Nüüd kiirustan suguvõsa kokkutulekule.

Mõnus on Eestis olla.

Kui ma ükskord Pariisis käisin

See oli kõigest mai lõpus, KÕIGEST veidi üle kuu aja tagasi 😉 Kuupäevaliselt siis 29. mai-1. juuni.

Neljapäevast jõudsin tookord isegi värske kokkuvõtte teha. Ülejäänud päevadel ei jõudnud mina miskit kirjutada, küll aga kajastas Maris neid oma blogis. lingingi siis parem tema poste ning lisan omalt poolt mõned märkused.

Reedest kirjutab Maris siin. Peale muuseumis käimise (see pilt on ka seal tehtud) ei jõudnud me suurt miskit asjalikku teha, lihtsalt võrratut sööki nautida ja ringi jalutada.

Maris oma uue telefoniga:

Muuseumi äge aed:

Peaaegu Eestis!

Puhkus on ametlikult alanud. 20 õnnistet kohustustevaba päeva.

Jajah, sellega seoses… Täna tuli välja, et mu ülemus arvas, et ma tulen järgmine nädal noiks neljaks päevaks tööle tagasi, nagu mul kunagi ammu esialgne plaan oli ja millele vastavalt esimesed avaldused kirjutatud said. Kunagi enne seda, kui mõistsin, et ma lähen sügisest emaduspuhkusele, mitte firmast ära ning mul on seega ikkagi 20 päeva puhkust saada, mitte 10… Ja ma kirjutasin uue avalduse kõigile 20-le päevale ja mulle kinnitati, et kõik on korras.

Kui ma teise üksusesse tööle läksin, öeldi seal, et eelmine koht kaotas mu puhkuseavalduse ära ja lasti mul uus kirjutada. Ja ma kirjutasin uue. Õigete kuupäevadega. Ja täna ütles ülemus, et tema ei tea sellest miskit ja üleüldse ei anta meie firmas kunagi üle kahe nädala järjest puhkust. Aga kuna nüüd on juba liiga hilja miskit muuta, siis head teed sul minna.

Super! Kellegi vea tõttu sain ma omale kolmenädalase puhkuse.

Aga okei. Nüüd peaksin asjalikuks hakkama ja:

  • meresoolaga keha koorima
  • duši all käima
  • sääri epileerima
  • ennast sunkissed kreemiga möksima
  • asjad ära pakkima
  • kirjutama vähemalt kolm hiigelpikka fotoblogipostitust umbes viiest viimase kuu jooksul toimunud asjast, sest ma ei võta oma suremise äärel läpakat (ja seega fotosid) Eestisse kaasa ning kolme nädala pärast kaks kuud tagasi toimunud asjadest kirjutada oleks veel nirum
Ja ongi kõik 😀

Huvitav, kas ma nende blogipostideni reaalselt jõuan ka, kõik ülejäänu pole kuidagi laiskusest ära jäetav.

Aga ok.

—> asjalikuks ja duši alla.

Meie uus koduloom

Tegemist on uksepiidaga köögist aeda ja vannituppa viivas koridoris. Ma tahaks siiralt teada, kust see tigu tuli – aiauks on hommikust saati kinni olnud… Ja viis minutit tagasi teda seal veel polnud.

Aga nojah 😀 Eelmises korteris oli meil ülbikhiir Jimmy oma suguvõsaga, nüüd on sipelgad elutoas (enamasti ikkagi aias) ja pirakas tigu köögis. Sweet.

Scroll to Top