Ärkasin täna kella peale, üheksast. Laps magas vähemalt pool tundi kauem, jõudsin veel duši all käia. Aga nähtavasti pole vaeseke harjunud nii vara ärkama ja nii pikalt üleval olema – tahtis vägisi igas asendis magama jääda. Söömisest ei tulnud eriti miskit välja, paar lonksu võttis, siis sülitas tissi suust välja ja magas nagu nott.
Me lähme nüüd Kessu juurde pesu pesema, laps saab nii kaua akna taga lõunaund magada. Loodetavasti ei ärata nälg teda üles 😉
Naeratus on meil pikemat aega juba täiesti tavaline asi, aga täna hakkas Plika esimest korda päriselt naerma.
Mees pani ta kõhuli tegevustekile ja keeras tal näo ees teki külge õmmedud krabisevat lehte edasi-tagasi – laps muudkui vaatas ja naeris. Täitsa pikka aega.
Selleks ajaks, kui ma ükskord fotoka kätte sain ja filmima hakkasin, oli ta kõhuli olemisest juba väsinud ja naer oli kohati veidi nutune… Aga see oli naer, surmkindlalt.
Hästi jabur oli seda kuulata. Midagi täiesti uut 🙂
Meil on praegu netiga probleemid – kaob iga natukese aja tagant ära ja tuleb siis kohe tagasi, videot seega üles laadida ei saa.
Mulle tuli just Myspace’i uudiskiri, aga mul pole mitte kõige vähematki mälestust seal registreerumisest. Ma ei leidnud kuskilt kohta, mis registreerumise aega ütleks, aga olin pannud postikoodi, millest sain teada, et elasin tollal Mustamäel – seega siis millalgi 2006. aastal.
Huvitav, MIKS ma seda tegin…
Ühtki uudiskirja pole ma kusjuures varem saanud.
Noh, hiljemalt 48 tunni pärast on see nende lubaduste järgi kustunud. Jube keeruline on sellistest kontodest lahti saada.
Mul tuli just plomm välja. Niisama seda ilmselt jätta ei saa, juba hammaste pesemisel oli tundlik. ÜLDSE ei ole tahtmist hambaarsti juurde minna, veel vähem talle maksta.
Ma ei koristanud täna mitte midagi 😛
Magasin üheteistkümneni, sõime kuidagimoodi kella poole kolmeni hommikust (ausõna, ma ka ei tea, kuidas see võimalik on), käisime Maximas ja kulutasime jälle 500 krooni… Tagasi jõudes oli lihtsalt väss peal ja nii sai ülejäänud õhtu niisama maha logeletud. Söödud ja Dexterit vaadatud ja lapsega tegeletud.
Aga noh, homme on ka päev. Ja ma üritan pidada seda lubadust, mille ma endale juba igiammu andsin ning mida ma olen viimasel ajal pidevalt meelde tuletanud – ei ole mõtet põdeda asjade pärast, mis on juhtunud, sest põdemine ei tee neid paremaks. Ei ole mõtet vihastada, kui 20 krooni maksnud lambipirn enne lambi sisse jõudmist maha kukub ja katki läheb. Ei ole mõtet enda peale vihastada, et ma täna midagi koristada ei viitsinud – eile koristasin vähemalt neli tundi ühte väikest kööki ja lõppude-lõpuks – kuhu mul kiiret? Endal on lihtsalt puhtas ja korras kodus parem olla, muud midagi. Kuniks koristada ei viitsi, karistab mind segadus 🙂
Kui külalised tulema peaksid, saaks kõik ülehelikiirusel korda, aga seda pealiskaudselt. Seni jätkan “üks ruum korraga, aga põhjalikult” plaaniga.
Vähemalt on köök selleks puhtaks pelgupaigaks, kus ma religioosse pühendumusega korda hoian, kuniks mujal veel sassis on.
Aga õhtuti on ju hoopis põnevam arvutis istuda ja blogi kallal nokitseda. Nokitsemist, nagu mainisin, jätkub määramata ajaks – nelja aasta postituste sildistamine. Muuseas otsustasin vanadele postitustele pilte ka lisada, kui mul neid mingist kirjeldatud sündmusest olema peaks – tol algusajal ei tulnud miskipärast pähegi seda teha. See kõik kokku on aga suhteliselt aeganõudev ettevõtmine – loen ju kõik läbi ka.
Nojah, nagu juba mainitud – kuhu mul kiiret 🙂
Tahaksin hakata jälle oma fotoalbumitega tegelema – viimased fotod said paberkandjale ju enne Londonisse kolimist, pea kaks aastat tagasi. Raha fotode tellimiseks pole hetkel nagunii, aga albumisse valimine ja üleüldine organiseerimine võtab nagunii päevi, kui mitte nädalaid.
Mh, enne pole vist mõtet, kui blogiga lõpetanud olen – kõik see nokitsemine võtab nii palju aega, pean ennast kasvatama, et seda aega rohkem kohustuste jaoks hoida.
Nädalavahetus on läbi, täna pean küll hiljemalt kolmest magama minema, et homme kella peale tõusta jõuaks. Vaatame, kuis see üllas plaan õnnestub.