Käisime siiski täna ka jalutamas, ehkki kraadiklaas väitis ilma eilsest külmemagi olevat. Ei tea, kas sain eile karastust, oli täna tuult vähem, aitas lapse külmakreem paremini kui minu oma või oli põhjus kahekordsetes kinnastes – igatahes oli täitsa mõnus. Põski külm küll natuke näpistas, aga kaugeltki mitte nii hullult kui eile.
Tagasi koju jõudnud, sain kõne Vaskalt, kes teatas, et tal on enne Tallinna poole kihutamist tunnike vaba aega ning tahtis Elukaga külla tulla. Selleks ajaks, kui ta kohale jõudis, oli tema reisikaaslane oma asjaajamistega juba ühele poole saanud, seega jätkus aega vaid kallistamiseks, koera jootmiseks, metsseavorsti kinkimiseks ja üheks pildiks. Ma pidin ju ometigi saama fotosüüdistuse sellest, et NII SUUR koer on minu elamisest läbi käinud 😛