Sain just aru, millega ma endale hetkel kõige meelsamini elatist teeniksin – toimetamisega nimelt. Inglise keelest/keelde tõlkimisega saaksin ka suurepäraselt hakkama, aga mulle endale on igasugune toimetamine siiski kõige südamelähedasem. Ma olen oma loomult keelepede, nagunii loen kõigil sõpradel-tuttavatel pidevalt igasuguseid tekste üle, et neid loogilisemaks ja arusaadavamaks teha.
Ma hea meelega teeks seda kõike ka võõrastele ja raha eest – olgu tegemist siis CV, kaaskirja, mõne internetilehe sisu, (ajalehe)artikli või raamatuga. Ühesõnaga kõikvõimalikud eestikeelsed tekstid kõikvõimalikes vormides, eeldusel, et ma nende sisu mõistan (sest kui tekst on ikka nii kirvelt erialane, et ma pooltest terminitest aru ei saa, pole ka heast keelevaistust kasu).
See on asi, mida mulle meeldib teha ja mida ma väga hästi teen. Nüüd jääb ainult küsimus, kuidas sellega raha teenida. Hetkel ei tohiks ma nagunii rohkema kui 4350 krooni (miinus maksud) eest kuus ametlikku tööd teha, aga ega ma hetkel rohkemat ei tahakski.
Ideid, anyone?
Tere!
Olen Katrin (K.), kohtusime ülikoolis.
Soovitaksin Sul siiski tõlkijaameti peale mõelda. Toimetamine tundub lihtsam, aga a) ei ole (15 aastat kogemust räägib), b) selle eest saab vähem raha. Lisaks on vabakutselisel tõlkijal lihtsam tõlkebüroode kaudu tellimusi saada, toimetajad on seal enamasti palgal.
Kust alustada? Nagu Eestis ikka, kõigist oma tuttavatest loomulikult.
Olen Katriniga täitsa nõus. Pealegi ei piisa toimetajatööks vaid sellest, et “oled keelepede”. See on umbes sama hea, kui et hakkan õpetajaks, sest mulle lihtsalt meeldib teisi õpetada 😛
Miks ei piisa? Ma täitsa nõustun sellega, et päris kõige toimetamisest mu jõud kindlasti üle ei käi, aga igasugused veidi lihtsamad asjad – vabalt.
Õpetajaks muidugi jah nii lihtsalt ei saa 🙂
Mis tõlkimisse puutub, siis tõepoolest – võin toimetada, võin tõlkida ka. Mille järele aga parasjagu soovi ja vajadust on!
sry, aga haridus peab olema. või kogemus. eesti filoloogia. veel parem – tõlke-toimetamises. ise töötangi tõlkebüroos toimetajana. siin on tegemist ikka väga keeruliste tekstidega, imesta või pooleks… lihtsaid tekste ei ole olemas.
aga jah, see on koduperenaiste müüt, et jään lapsega koju, siis hakkan tõlkima. kõlab julmalt, aga nii täpselt ongi. nähtud-nähtud need proovitööd 😉
Muig. Kogemus on. Mitte küll otseselt midagi sellist, mida kohe proovitõlke/toimetuse pähe oskaks ette näidata, aga aastate jooksul on tehtud nii üht, teist kui ka kolmandat. Haridus on – bakalaureus, küll mitte filoloogias, aga ajakirjanduses ja PRis, mis siiski eeldab sõnaseadmisoskust.
Ja nagu öeldud – minu eesmärk pole mitte kodust lapse kõrvalt paugust tõlkija või toimetajana varandust teenima hakata, vaid väikese lisaraha saamiseks vaikselt väiksematest asjadest alustada – eks see kogemus ju nii tulebki. Otse loomulikult olen nõus tegema proovitöid ning lõppude-lõpuks otsustab ikkagi potentsiaalne klient, kas minu “teenus” talle kõlbab või mitte.
Koduperenaiseks jäin täitsa kogemata, nendega seotud müütide alla ma vaevalt mahun. Tegelikult olin 2007. aasta algul peaaegu lisatööna ametliku tõlgina alustamas, kui tuli äkkotsus Londonisse kolida, nii et asi jäi selle taha. Hetke majandusseisu ning minu võimalusi arvestades ei tule see firma, kellega tookord läbirääkimisi pidasin, enam kõne alla.
Igatahes hakkama saaksin ma täiesti kindlalt – nii palju ma ennast ja oma oskusi tunnen ja tean küll 🙂
Mhh, need paberid tunduvad vähemalt hetkel üsna olulist rolli mängivat – ma olen eesti keelt võtnud kõrvalerialana ja rohkem kui korralikult (bakalaureuse ajal üle 80 ainepunkti, hiljem veel ekstra keeletoimetaja aineid), aga kuna diplomi peal siiski otseselt filoloog kirjas ei ole, on kõigil suht savi. Hetkeolukord lihtsalt selline, pakkumisi nabani.
Ega ma mingiks täiskohaga toimetajaks kipugi, vähemalt lähemate aastate jooksul mitte. Eks ma seni hoian silmad-kõrvad võimaluste suhtes lahti, uurin tutvuste kaudu ja vaatan, kas saan (pool/ebaametlikult) otsa peale. Kui ei saa, pole absoluutselt hullu, kui saan, on väga kena. Natuke raha on alati hea teenida ja selleks tuleb ikka olemasolevaid oskusi maksimaalselt ära kasutada 🙂
Olen oma 15 aastat kestnud kirjastajatöö jooksul kohanud tervelt nelja head toimetajat, üks neist paraku ei tegutse enam. Keeleoskajad on nad muidugi ka, aga lisaks on nad sedasorti kõva käega otsustajad, kelle tegevuse fenomeni ma ei oskagi sõnadesse panna. Igast keeltundjast ei saa kunagi toimetajat. Vaata kasvõi kõiki neid toimetamata raamatuid, mida müüakse, igaühes on toimetaja nimi sees, aga see nimi seal tiitlil kahjuks lugemist ei hõlbusta.
Hahaa, neid raamatuid olen ma näinud ja lugenud kuhjade kaupa – tagunud pead vastu seina ja mõelnud, kes kurat küll selliseid inimesi tööle võtab, et ma teeks ise ka paremini.
Aga see viimane väide võib muidugi jälle puhtalt minu ülbiklik egoism olla, ma üldse ei tea. Alati ju tundub, et ise teeks paremini. Oleks ainult võimalus proovida ja ennast tõestada!
Jap, olen teinud toimetamistööd ja – on raske. Kuigi põnev! Aga noh, mida ei ole praegu, see on töö. Kui sul õnnestub, jaga nippe! Ma olen pool aastat oma “kogemuse ja paberi” otsas istunud ja ei miskit. St ega ma pole istunud, ikka jännanud ja otsinud, aga ei ole õnnestunud. Sest tööd lihtsalt pole!
kummaks siis – tõlgiks või tõlkijaks? ka siin on vaks vahet.
ei maksa siinsete kommentaaride peale muiata või solvuda. kõik asjaga vähegi kokku puutunud inimesed teavad, et toimetamistöö (eriti nt tõlketekstide võrdlev toimetamine) on suhteliselt keeruline kunst, tõlkimine seda enam. kui tegemist ei ole just padugeeniusega, kuid selliseid on vähe.
Tere, Tikker!
Ma just hiljuti küsisin endale päristöö kõrvale tõlketööd, kuna ei taha, et tõlkeoskus rooste läheks (hariduselt jurist ja tõlkija, aga töötanud olen eelkõige esimesena, aeg-ajalt haltuuratades). Ei olnud väga keeruline. Võtsin kolme Eesti kirjastuse kodulehe lahti, saatsin peatoimetajale meili, lühidalt ennast kirjeldades. Kahelt tuli järgmisel päeval proovitöö pakkumine. Ja praeguseks olen ühelt neist tööd saamas – lepingut pole, aga kokkuleppele oleme juba jõudnud.
Ehk siis – puhtalt kättevõtmise asi…
Aga toimetamisest – ma raamatute kohta ei oska öelda, aga tarbetekstide puhul kipub toimetajapalk olema pool tõlkijapalgast vist. Vähemasti nendes büroodes, kellele mina olen tõlkinud.