Pisi sõidutas Meest poe vahet, saime süüa 🙂
Tukkusin päeval, ehkki mitte väga pikalt – laps ju ei lase. Mõjus igal juhul turgutavalt, igasugused valud kadusid vahepeal täitsa ära, isugi tuli nii palju tagasi, et tahtsin sooja sööki. Nüüdseks küll pea jälle tuikab.
Tavaliselt sibeleb Plika pärast voodisse panemist veel endal pool kuni poolteist tundi tekki pealt ära, nii et teda tuleb käia iga natukese aja tagant uuesti sisse mässimas ja lutti suhu panemas, halvemal juhul peab ta mingiks ajaks lihtsalt kõhuli keerama, et teda rohkem väsitada või hakkab ta lõpuks isegi virisema, nii et teda tuleb mööda tuba ringi kanda.
Täna mässisin ma ta veidi enne üheksat sisse – isegi lutti ei tahtnud -, soovisin head ööd, läksin teise tuppa ja valmistusin mentaalselt veel tunniajaseks jamamiseks, aga viie minuti pärast tudus laps nagu inglike. Asi võis olla selles, et me ei käinud temaga väljas, seega magas ta kogu päeva jooksul vaid 3xpool tundi ning pidi õhtuks üsna väsinud olema, ehkki see tema üldisest olekust väga välja ei paistnud. Igal juhul – oleks selliseid magamajäämisi vaid rohkem!
Üleüldiselt on siiski uim uim uim – korterist oleks nagu kaos üle käinud, mitte midagi teha ei jõua, passime nagu zombid. Päeva jooksul oli ka helgemaid hetki, nüüd õhtuks on aga asi sama trööstitu kui oli hommikul. Eks uni vast aitab ikka.
Mehel on muide homme hommikul mingi töövestluse laadne asi, ilmselt pigem mingi esimene üldine voor – igatahes põnev, põnev… Üks neist headest kohtadest on see 🙂
Õahh. Mees avastas just vannitoast lapse kakased riided, mis ma ennist sapiseebiga sisse määrisin ja mõtlesin hiljem kõige muuga pesumasinasse visata, aga otse loomulikult unustasin. Otse loomulikult otsustas see suhteliselt harva ja tavaliselt öösiti (st ühekordsesse mähkmesse) s*ttuv laps just täna, kus tahaks teha nii vähe, kui absoluutselt võimalik, oma riidemähkme nii põhjalikult täis lasta, et kõik läbi tuli ja määritud sai.
Ähh, suva. ei juhtu midagi, kui ma need homme masinasse viskan.
Igal juhul magama nüüd.