Käisime täna soovituse peale üht majaosa vaatamas (ruumikas, 3 tuba, odav, saun, kamin, aed), mis piltide pealt super paistis – oleks saanud otse omanikult, esialgu paistis ainus probleem olevat mööbli vähesus. Koha peal selgus otse loomulikult, et peale mööbli oleks pidanud ka külmkapi ostma ning siin-seal remonti tegema (fotod olid vanemast ajast, ühest toast polnud üldse), toad olid liiga jabura asetusega ja kui kõige eelneva puhul oleks ehk veel kaalunud, siis tuli välja, et omanikel on vaja siiski võimalikult kiiresti müüa, nii et kindlustunnet poleks seal olnud. Ühesõnaga jäi ära.
Mida rohkem selle teemaga tegeleda, seda rohkem ajab see kõik vihale! Peaaegu soovin juba, et meile poleks seda esimestki pakkumist sülle kukkunud – siis elaksime siin rõõmsalt ja rahulikult edasi. Nüüd on aga kahtlused ja pidev rahutus – kas kolida nüüd või suvel, kas äkki leidub ikkagi kuskil veel mõni veel parem pakkumine?
Ausõna, tahaks ära metsa kolida ja rahu saada.
Igal juhul vaatasin täna jälle viimase nädala kuulutused läbi ja leidsin täpselt ühe, mis võiks sobida. Kuna tegemist on reede õhtuga, saatsin maaklerile kõigepealt viisakusest meili – ei tea, kui palju ta viitsib nädalavahetusel töökõnesid vastu võtta. Kui ta sellele ei vasta, helistan esmaspäeva hommikul. Kui peaks välja tulema, et on juba läinud – ju siis polnud meile mõeldud.
Tahaks midagi ära otsustada ja ära teha, tahaks RAHU saada. Sest see praegune rahutus ei taha kohe mitte kaduda…
2 Responses to “Kinnisvara viskab kopa ette”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
Olles kunagi kinnisvarafirmas töötanud, tahan öelda sulle kahte asja:
hea maakler töötab nagunii 24/7 ja kui sobivat üürikorterit näed, tuleb otsekohe helistada!
Üldjuhul on maakler oma aja peremees ja alati huvitatud, et midagi toimuks, liiatigi praegusel ajal. Väga head üüripinnad kaua ei seisa, ime kui need üldse netti jõuavad ja suurem osa ei käigi läbi maaklerite. Kui ikka soov on endale ilusat kodu saada, siis tegele aktiivse otsinguga, suhtle inimestega, pane ise kuulutus, et soovid üürida. Kui lapsega jalutamas käid, vaata maju, kus elada tahad ja pane sinna kuulutus näiteks bussipeatusse.
Internet on tore asi, aga pildi järgi on enamus asju ilusamad.
Need, mis pikemat aega netis üleval ripuvad, on seotud probleemidega – kas siis omanikuga probleemid (kiuslik, tahab käia kontrollimas iga kuu), hinnaprobleemid (kallis või ülisuured kommunaalid), korteril varjatud vead (naabrid, kommunikatsioonid, hais, müra vms).
Ehkki ma olen nõus, et enamik häid asju netti ja maakleritele ei jõua ning ehkki mu tutvusringkond üldiselt teab, et me vaatame ja siin blogiski kirjutasin, siis aktiivsemalt otsida küll ei plaani – lõppude lõpuks me pole ju kuuse all, ilus kodu on olemas ja teine veel parem pakkumine (just tutvuse kaudu) kah olemas.
See on lihtsalt minu perfektsionistlik loomus, mis rahutust tekitab. Olgem ausad – pole meil peale ruumikitsikuse siingi häda, tolles teises korteris saame odavama üüri ja natuke rohkem ruumi. Järgmiseks paariks aastaks ajab asja ära küll, siis ehk on mingi ime läbi finantsi, et oma asigi hakkama panna.
Eks me näe, ütles pime :)