Lapse mähkme, eriti s*tase mähkme vahetamine on vist küll iga lastetu inimese õudusunenägu – vähemalt nende oma, kel väikeste lastega eriti sooje suhteid pole.
Nüüdseks on tõestatud, et kogu selle s*tamajandusega võib hoopis kõvasti nalja saada.
Täna näiteks istus Plika mul süles, kui oli kuulda, kuidas ta oma (riide)mähet täis löristab. Tõstsime ta siis kohe mähkimislauale, lootes mähkme niiviisi kätte saada, et ümbrispüksid puhtaks jääks.
Otse loomulikult tuli välja, et ma olin mähkme halvasti kinni pannud, nii et s*tt oli ühelt poolt kõvasti läbi lasknud – põhimõtteliselt oli laps ühe püksisääre täiesti täis s*ttunud. No ja siis vehkis ta veel eriti aktiivselt oma jalgadega igas suunas, nii et lõpuks olid tal kannad ka s*tased. Ise selle kõige juures lõpp õnnelikus tujus ja laia naeratusega.
Ja meie naersime ohjeldamatult.
Kusjuures see pole üldsegi mitte esimene taoline kord. Laps lihtsalt on nii armas, et mitte kuidagi ei saa tema peale kuri olla, kui ära mäkerdada ta ennast ka poleks suutnud.
Sellest moraal – ei tasu selliseid asju üldse karta. Oma lapsega on kõik teistmoodi :)
2 Responses to “Kes oleks osanud arvata…”
Leave a Reply
This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.
ohoh. Sa oota, kuni ta muud toitu hakkab sööma, siis see hais enam ei ole nii armas. Või kui ta umbes kahe aastaselt kõhugripi saab. Meil on ekstra kõhugrippide pärast ikka veel pakk mähkmeid tagavaraks kodus. Lapsed siis 4 ja 2 vähemalt ei pea linade pärast muretsema. Ja see kõhugripi s*** hais, vot see on selline eriline ja ekstrarõve. Aga jah, ka meie avastasime et hämmastavalt palju saab sellistel pissi-kaka temmadel omavahel rääkida, kui lapsi poleks siis tunduks lausa perversne.
Jaa, seda ma mõtlesin isegi mainida, et kui laps hakkab lisatoitu saama, küllap ma siis juba teist juttu räägin :D