Ka Vaska lisandus öösel haigete ridadesse – tema on kĂŒll nii kange Eesti naine, et sĂ”itis tĂ€na ikkagi autoga Tallinnasse (ise tee peal aeg-ajalt uksest vĂ€lja oksendades) ja lĂ€ks kooli. Tehke jĂ€rele!
Pips rÀÀkis just, et tal lĂ€ks ka halvemaks ja tuli töölt Ă€ra – oksendanud kĂŒll Ă”nneks pole, loodetavasti pÀÀsebki palaviku ja kĂ”hulahtisusega.
Ilmselt ikkagi kĂ”huviirus. Ma pole kĂŒll jĂ”udnud/viitsinud uurida, kuidas see tĂ€pselt levib (piisknakkus vist) ja kui see minu sĂŒnnipĂ€evaseltskonnas alguse sai, siis miks pooled inimesed ei nakatunud…
Mees muide on siin veel eile ja tĂ€nagi kĂ”ikvĂ”imalikke sĂŒnnipĂ€evatoite söönud – erinevaid salateid ja kooke nĂ€iteks – nii et toidumĂŒrgitusega vist siiski tegu pole. VĂ”i siis on tema magu selline, mida ei vĂ”ta ei ussi- ega pĂŒssirohi đ
Meelde see sĂŒnnipĂ€ev igatahes jÀÀb… Ja mitte ainult minule.
Meil hakkas asi nii, et suurem laps tĂ”i viiruse lasteaiast, hakkas keskööl oksendama ja kohe hommikuni vĂ€lja. Minul ilmnesid esimesed sĂŒmptomid tĂ€pselt 24h hiljem, s.o jĂ€rgmisel Ă”htul. ĂlejĂ€rgmisel hommikul Ă€rkasin selle peale, et 10-kuune oksendas mu kĂ”rvale voodisse. Ja siis samal ajal jĂ€i ka mees haigeks. TĂ€islaks. Ănneks-Ă”nneks pÀÀsesime tilgutitest, aga kodus oli ka viisakalt öeldes meeleolukas nĂ€dal.
Mina kahtlustasin ka sĂŒnnipĂ€eva-toite, kuigi haigeks jĂ€in juba enne pidu ja kĂŒlalistel pole seni hĂ€da midagi đ
See haigena loengutesse minemine ei pruugi mÔistlik olla. Seda kahel pÔhjusel:
* aitad nakkust levitada
* vÔid iseendale haiguse kulu raskemaks teha (vrd: 1 pÀev kodus pÔdeda ja siis 3 pÀeva ~tervena tööl kÀia vÔi 1 pÀev haigena tööl kÀia ja pÀrast 3 pÀeva kodus pÔdeda).
to e:r:
kooli minemine (ja Ă€ra kujuta ette mingit loenguruumi ĂŒliĂ”pilastega đ minu kool on tsip teistsugune) tuli ikka vĂ€ga pika kaalumise tulemusena, sest ma oleks ise ka meeleldi pigem pikutanud aga paraku ei oleks mul olnud vĂ”imalik mitte mingil muul ajal Ă€ra teha kipsivalu ja söövitust.
inimestega suuremat kokku ei puutunud, kips ega savi ei paistnud ennast halvasti tundvat đ
liigun blogist blogisse ja kĂ”ik nutavad, et keegi on haige vai siis on kirjutaja ise taplust tĂ”vega midamas… nii masendav. Ma ise ka tĂ”bine đ
Dude… Ma olen tĂ€iega rÔÔmus praegu, et ma su “pĂ€rissĂ”prade” ringi ei kuulu. Ja mitte sellepĂ€rast, et oleks nakkuse saanud – ma sain selle niigi kuskilt – vaid sellepĂ€rast, et ma sureks maha vist, kui keegi kirjutaks oma blogis, et mul on kĂ”ht lahti… Appike, kas midagi ei vĂ”iks siiski jÀÀda isiklikuks informatsiooniks?
Ma kÔigepealt jahmusin.
Siis pĂ€risin kohusetundlikult Pipsilt ja Vaskalt aru, ega nad mu kirjutatust hĂ€iritud polnud – mis tundus ebaloogiline, sest nad oleks vĂ”inud mulle seda sel juhul ammu ise mainida.
Nendin lĂ”ppeks sĂŒdamerahuga: ma tunnen oma lĂ€hisĂ”pru piisavalt hĂ€sti, et teada, mida ma neist kirjutada vĂ”in, ilma et nad end puudutatuna tunneks. Nendest, keda ma nii hĂ€sti ei tunne, ma reeglina nimeliselt nii detailselt ei kirjuta ka.
Kui ma oleks kirjutanud eraldi postituse sellest, kuidas kellelgi mu sĂ”bral on kĂ”hugripp ja ta vaeseke muudkui p*sandab kogu aeg, vaat see oleks rĂ€me. Antud kontekstis ĂŒldise seisu mĂ”ne sĂ”naga Ă€ra mainimine – jah, ka nimeliselt – ei ole minu arust midagi erilist ega röögatult privaatsust rikkuvat.
Tsiteerides Vaskat: “Khm, me kĂ”ik s*tume. See ei tohiks ju kellelegi ĂŒllatusena tulla.”
Ehk siis: ma tunnen oma sĂ”pru đ Ei mĂ€letagi viimast korda, kui keegi oleks ennast minu kirjutatu pĂ€rast puudutatuna tundnud (kunagi ammu on ka selliseid juhtumeid ette tulnud) – pigem on ikka see keiss, et keegi teine muretseb, kas ma nĂŒĂŒd kellestki midagi liiga isiklikku ei kirjutanud.
Nendel keegitel on endal ka suud peas, millega hĂ€dakisa teha đ
Ei noh, eks ma muidugi eeldasin, et ju nad on sellega okei, lihtsalt ĂŒtlesin, et mina kohe kindlasti ei oleks… Marta blogis oli hiljuti terviseteemadel juttu, see lĂ€heb minu arust ĂŒhe nimetaja alla – et inimeste tervis on rangelt nende enda asi. Minu meelest. Ma olen vĂ€ga ĂŒlitundlik pĂ€rast teatud juhtumeid igasuguste ĂŒlitundlike infode avaldamise koha pealt. Kirjutasin siia pikema teooria ka, aga kuna ma ise olen kah haige, siis tuli see suht ebaloogiline, nii et las ta jÀÀda. Ătleme siis lihtsalt, et minu kiiks – igasugune teiste inimeste kohta info avaldamine vĂ”ib halvasti lĂ”ppeda, mulle tundub. (Ka enda kohta info avaldamine vĂ”ib halvasti lĂ”ppeda, nagu me kĂ”ik nĂ€inud oleme :)) TĂ€napĂ€eva infoĂŒhiskonna viga.
Selles mĂ”ttes on Dakil Ă”igus, et kes tonti otsib, leiab selle tavaliselt ĂŒles kah