Seeria, vol 3 – hommik
March 2009
Ja plaanid muudkui tulevad
Sünnipäevapidustused saavad juba täna õhtul hoo sisse – Kaidi tuleb Tallinnast rongiga ja jääb homseni. Juhhei! Kui jätta välja see väike tõsiasi, et mul on siin endiselt LÄBU ja koristamiseks praktiliselt aega ei jää. No ta ütles, et tal on segadusest suva 😛
Sain ka rõõmustava uudise, et Kessu on siiski homme Tartus, nii et nad tulevad vist Liisi ja lastega millalgi homme päeval läbi.
Hommeõhtused plaanid muutusid käigu pealt ka sujuvalt, nii et Haide tuleb juba homme.
Muudest plaanidest nii palju, et nagu arvata oli, langeb põhirõhk laupäevale: 11-12 paiku tuleb Vaska brunchile, millalgi päeva poole Pips ja Marko, Külli ilmselt samal ajal, kui tal poiss just liiga viril pole. Õhtu on veel lahtine, aga loodetavasti sisaldab see alkoholi ja välja minemist 😀 Kats lubas pühapäeva pärastlõunal läbi astuda ja õhtul tuleb onutütar perega. Seni kõik.
Eks me siis näe, kes ja millal veel.
Aga ma nüüd kihutan koristama. Vaatame, palju nende järelejäänud tundidega teha jõuab. Lapse sai vähemalt just akna taha magama, pikka und talle.
Näedsa siis
…unustasin täitsa ära, et tahtsin seda printsessi-sarja vaatama hakata ja magasin esimese osa maha. Teise ka, aga selle kordused on veel ees. Vaatasin just netist nii palju klippe, kui leidsin, aga tahaks ometigi tervet esimest osa näha… Kas kuskilt ei saa?
Tundub vahelduseks suht intrigeeriv reality olevat. Roberto meenutab mulle kangesti kedagi – ma pole küll suutnud siiani välja mõelda, aga ehk veel tuleb meelde.
Aga see Roberto on ju täitsa pandav 😛 Kui ma vallaline oleks, küll siis… 😛 Õnneks ei ole. nagunii ta on must lühem kah. Aga saadet vaadates on vähemalt silmarõõm. Vast meelitan Mehe ka vaatama, tal ju neid silmarõõme seal tunduvalt rohkem kui üks 😀
Tartu bussijaama tegelastel oleks ka vist eesti keele testi vaja…
(ja üleüldse kiiret ülevaadet erinevate asjade – näiteks siltide – üldisest kujundusest)
Sooda
Kui ma eile kell pool kaks lõpuks magama minna tahtsin, otsustas laps just sel hetkel, et oleks õige aeg üles ärgata. Alguses ei suutnud ma küll sellele voodist vastu vaatavale rõõmust säravale näole vastu panna, aga kui ta tissi otsas magama ei jäänud, läks asi juba käest ära.
Mees tuli umbes kolmest magama, selleks ajaks polnud mul veel magama jääda õnnestunud. Mees suutis õnneks Plika magama saada, nii et tuli lühike armuaeg… Aga ausõna, minu meelest ärkas see laps kell viis jälle… Või ärkas ta kohe varsti ja oli viieni üleval? Ma ei teagi, ei mäleta, kõik on peas segi.
Fakt on see, et ma magasin väga vähe, killustunult ja üleüldiselt halvasti. Ja laps oli ka miskipärast hommikul tavalise säravrõõmsa asemel närviline – ei teagi, miks, unetusest? Minu meelest oli ta igatahes vähemalt pool ööd üleval. Sain läbi surmahäda pool üheksa üles, et temaga tegeleda.
Selle eest magas ta akna taga üle nelja tunni lõunaund (ca 12-16) ja oli siis õhtuni üleval.
Mina olen terve päeva täielik sooda olnud – aeg-ajalt õnnestus normaalne seisund saavutada, siis tuli jälle surmauni. Ja nii lugematul arvul kordi. Oi, kuidas ma soovisin, et mul oleks võimalik keset päeva lihtsalt voodisse keerata ja MAGADA. Pool tundi hommikupoolikul oli maksimum, mis ma välja pigistasin – siis läks Mees töövestlusele ja laps magas akna taga, rohkemat ei saanud endale kuidagi lubada.
Koristasin ja sättisin päris palju, aga sama palju jäi veel teha. Nii palju siis plaanidest asjaga täna ühele poole saada. Ja homme hommikul juba Pärnusse.
Noh, ega’s muud, kui pean neljapäeval Tartusse jõudes asjad ära lõpetama – veidi aega on enne leeritundi ja pärast ka. Loodetavasti siis päriselt jõuan seekord. Ja tegelikult peaks reedel ka aega olema, päeval vähemalt.
Loodame parimat.
Uurisin täna seda ilmakaarte ja magamise teemat natuke lähemalt ning olen nüüd segaduses. Üldlevinud on arusaam, et parim on magada pea põhjas või idas, siis arvutasin veel konkreetse sünnikuupäeva järgi parimaid asendeid ja sain teised tulemused… Kõige tipuks magasime me esimesed ööd siin pea läände ja väga hästi (ehkki igasuguste arvutuste ja reeglite kohaselt oleks pidanud vastupidi olema), järgmised ööd pea põhja ja suht halvasti (ehkki isegi selle individuaalarvutuse järgi peaks põhi meile kõigile suht sobima), nüüd keerasime pead itta – vaatame, kas on parem.
Ilmselt tuleks kogu see jutt üldse kuu peale saata 😀
See sai nüüd küll üks nigel sissekanne – ma olen nii väsinud, et ei suuda normaalseid lauseid ega ilusat teksti moodustada. Mõtlesin veel natuke koristada, aga lähen parem ära magama – kui eriti hästi läheb, ärkan homme varem ja sätin veel.
Ahjaa, kuna ma hommikul nii sooda olin ja Mees suht sama väsinud, lasin tal poest igavese laadungi süüa tuua ning alles hiljem tuli meelde, et midagi peale piima poleks vaja olnud, läheme ju Pärnusse. Niigi on toidule raha kulunud juba üleliia. Oeh.
Kõige lõppu siiski positiivne teadaanne – meie Tiigi tänava korteril on uued üürnikud ja tagatisest saime ka 2/3 tagasi 🙂