Apr 082009
 

Täna oli jälle tore ja põnev – Lõuna-Eesti ökokeskusest käidi rääkimas kõikvõimalikust ökopoodide ja -toiduga seonduvast. kõigi Eesti ökopoodide ajaloost kuulsime, Eesti tootjatest üht-teist, tagamaadest, telgitagustest, raskustest, bürokraatiast jne. Erinevaid tooteid saime ka proovida – küpsistest ja juustust kuivatatud puuviljade ja mahlani välja.

Tõepoolest, ma polnud kunagi mõelnud sellele, milline bürokraatia kadalipp tuleb läbida, enne kui tootele ametliku mahesildi külge saab. Nii palju kohati nii totraid nõudeid. Ning veterinaar- ja toiduamet, kes aitamise ja seletamise asemel, kuidas õigesti tegema peaks, enamasti lihtsalt käib ja otsib, kust aga vigu leiaks.

Nii et väikese Eesti oludes tundubki kõige lihtsam leida puhast toitu tutvuste kaudu – keegi tunneb kedagi, kellel siblivad õues kanad ja kellelt saab neid mune osta. Keegi tunneb kedagi, kes kasvatab oma maalapikesel väetiseta põllumajandussaadusi jne. Aga vähegi ametlikumaks asja ajada ei saa, sest kui kuri veterinaar- ja toiduamet kuuleb, et kuskil käib ilma müügiloata kauplemine, siis väänatakse kohe kuri trahv kaela.

Jajaa, ma saan aru, et võiks ju ikka olla load ja kõik. Aga tõepoolest, mahetoidul on hiiglama suur potentsiaalne turg, samas on hiiglama palju talunikke, kellele kogu see bürokraatia ja paberimajandus üle jõu käivad – kui neid julgustataks ja abistataks, siis oleks rohkem lootust asjaga kuskile jõuda. Praegusel hetkel näib nö “must” naturaalkaubandus igatahes kõige optimaalsem.

Kui ainult neid tutvusi oleks ;)

Aga sinna Oa tänava poodi peame kindlasti minema, seal on igasugu põnevat toidukaupa, millest osa läheb meie ostupõhimõtetega kokku ka. Kanada vahtrasiirupit vast ei osta, aga maheriisi võiks ometi proovida.

Ja rabarberit tuleb kasvatada, et mahla teha! Jube hea maitses, aga 50 krooni eest seda poolt liitrit eriti osta ei tahaks. Ma olen üldse suur rabarberifänn, kõik sellega koogid ja kissellid ja kreemid mulle hullult maitsevad.

Üldist ökomõtlemisainet on endiselt küllaga…

  2 Responses to “Ökokoolitus, vol 3 – ökopoetark(us)”

  1. kui meil rabarber üles tulema hakkab, siis palun, tulge võtke ka. ise me kõike küll ära süüa ei jõua.
    a maheriis on trikiga – muidugi maitseb hästi jne, aga keeb kah 30-40 minutit :) nii mahe on.

  2. öko on tore küll, aga mina juurdlen ikka selle üle, kuidas see lõppperspektiivis eesti riiki aidata võiks.
    kujuta ette, kui kõik eesti talunikud kasvataksid ökokartuleid, ökokapsaid, ökotomateid ja ökokreeke. Põllumajandus kui tööstusharu kukuks siis suht kokku ju, sest kartul kasvab ikka kõige paremini poolas ning ukrainast tuleb suurepärast vilja ja mureleid. kas see eestimaine öko suudab välismaise öko või mitteökoga konkureerida? praegu ei suuda vist isegi mittemahekartul poola kartuliga konkureerida. Üks mõte muidugi on: külvata kogu eesti ökorapsi täis, vändata sellest biodiislit ja seda siis poolale kartulite vastu jaopärast jagada :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.