Apr 112009
 

…siis on mul ka selline köögi aknalaud.

Mul nimelt pole ikka veel tunnet, et ma oleksin suur. Mõistlik, tark ja elukogenud täiskasvanu.

Mõistus ütleb küll, et olen juba 25 ja lapski olemas – täiskasvanu mis täiskasvanu. Aga südames olen ikka veel pigem see muretu tudeng, see vabameelne pungiplika. Ei ole kuidagi tunnet, et oleksin tänu aastate lisandumisele või emaks saamisele täiskasvanu(ma)ks saanud.

Ma jumaldan rohelust ja loodust enda ümber, lilli ja taimi ja puid ja metsa. Ometigi ei saa ma oma väheste potililledegagi läbi – enamasti surevad nad välja ja siis on mul tunne, nagu ma oleks elusolendile haiget teinud ja ta tapnud.

Sellegipoolest võtan nüüd emalt “harjutamiseks” ühe havisaba – ta istutas neid just ümber. Seal fotol kõige parempoolsemad, neist ühe ma saan.

No ja siis mul on veel Kessu kingitud krüsanteem, mille võiks ehk pikemas perspektiivis aeda istutada. Ja ema lubas mulle aeda istutamiseks ühe priimula anda. Ja päevalilleseemned (jällegi Kessu kingitud) on ka veel. Peaks ainult uurima, kuidas neid kõik istutada/külvata ja millal on õige aeg…

Mul on aias nii palju lehti, mida riisuda. Prahti, mida koristada. Mõned lillepeenrad, mida rohida ja kividest puhastada. Palju põnevaid tärkavaid nupukesi seal peenardes, mille kohta mul pole aimugi, mis nendest kasvab. Puud, mida kärpida.

Enamikuga neist asjadest ei oska nagu esimese hooga miskit pealegi hakata. Eks me hakkame vaikselt otsast sättima – küll siis saab jooksvalt nõu küsitud.

Ikka ja jälle eksin ma ära kinnisvaralehtedele. Enam küll mitte üürikorterite sektsiooni – selle koha pealt olen praeguseks rahul. Uurin ja puurin nüüd erinevaid maju ja maatükke. Unistan ja unistan ja unistan.

Ja ei jõua pikkades vaidlustes iseendaga kunagi otsusele, kus siis oleks tulevikus, “päriselt”, kõige parem elada – kuhu oleks kõige õigem rajada oma kodu? Tahaks rahu ja vaikust ja loodust, metsa lähedust, suurt-suurt aeda… Tahaks normaalseid naabreid ja normaalset kooli. Tahaks privaatsust, aga normaalset kogukonda. Tahaks suure linna lähedusse, aga nii, et sinna ei peaks töö ega kooli pärast igapäevaselt sõitma – pigem kord nädalas asju ajama. Tahaks kaugele metsa sisse, aga peab ju mõtlema ka lastele ja lõpuks hakkab üleüldse tunduma mõistlik jääda linna – on ju täiesti olemas Tähtvere ja Tammelinn, sinna ei jõua lihtsalt midagi osta. Tahaks kõrghaljastusega piisavalt eraldatud, aga siiski kõigele piisavalt lähedal asuvat krunti, kuhu ehitada just täpselt selline kodu, millest olen alati unistanud.

No ja nii ma siis mõtlen ja unistan, kuni aju kärssab ja juhe on koos – ja mingile otsusele ei jõua kunagi. Mis siis, et otsuse ellu viimiseks pole nagunii lähemate aastate jooksul raha – kui see otsus olemas oleks, siis teaks vähemalt, mille poole püüelda.

Selles mõttes ma kadestan neid, kellel on juba mingisugune maa ja majaköks olemas – siis on tavaliselt juured ja lapsepõlvemälestused ja emotsioonid. Ja ei pea enam tegema otsust, kuhu. Jääb vaid otsus: kuidas.

Aga unistama ikka peab, eks. Suurelt, hästi suurelt. Kuidas muidu need suured asjad juhtuvad.

Selle peale tuli veel meelde, et lubasin lotomiljonäriks hakata. Seda vist muidu ei saa, kui peab pileteid ka ostma :D

  10 Responses to “Kui ma ükskord suureks saan…”

  1. Loe Vladimir Megre raamatuid… Neid on terve seeria, algab ‘Anastasia’-ga. Sealt saad häid nõuandeid, kuidas ja mida külvata. Seal on muidugi igast muud nänni ka, oma kõrghaljastuse kohta saaksid sealt väga häid ideid ja kuidas mahedalt asju kasvatada.
    Egas ma ju muidu vaimistuses ei oleks :D

  2. Heh… See postitus on nagu otsast lõpuni mõtteid täis, mida olen isegi mõelnud :)

  3. Praktilise poole pealt olen isegi oma mälu värsekndanud ja seemeneid tellinud Seemnemaailma kodulehelt.
    Seal on paljude sortide kohta kirjas, kuidas ja millal külvata, mida ette kasvatada, mida otse avamaale külvata.
    Päevalilleseemned võiksid nüüd kodus küll mõnda potti (jogurtitopsi auguga põhjas, mahlapakki, pooleks lõigatud ja põhjas või nurkades pisikesed augud) külvata. Ja siis näed, millised seemned idanevad, neid siis vastavalt vajadusele edasi istutada. Mullaks võid rahulikult võtta tavalise nt. Maximas või Säästumarketis müüdava mulla.
    Spetspotid ja spetsmullad on õppimise jaoks liiga kallid.
    Uuri enne majaperemehelt ka järele, et kas ja kui suure maalapi Sa köögivilja ja lillede kasvatamiseks võtta võid.
    Kui ettekasvatamisega ei viitsi või pole aega vaeva näha, siis pisikesi ettekasvatatud taimi hakatakse kevadel ka turul müüma.
    Aga mis puutub omaenda kodu ostmisesse, siis mina kaaluks ka tõesti pisikese töökoha leidmist (ise töötasin kogu emapalga aja lubatud summa piires).
    Arvesta, et kui teil mehega on 6 kuud töötatud, s.t palk panka laekunud, võite juba panka minna uurima, millised võimalused teil koos taotledes eluasemelaenuks on?
    Suureks plussiks on hetkel see, et laekumiste arvestusse läheb ka emapalk ja Sinu töötamine näitab pangale, et peale emapalga lõppemist ei jää Sa niisama koju.
    Teie riskimarginaal on sellisel juhul parem, saate väiksema protsendiga. Ja veel, selleks ajaks, kui eluasemelaenu taotlema minna, ei tohiks olla enam mitte ühtegi muud kohustust: krediitkaardid täis, ei ühtki järelmaksu ega muud laenu – see samuti annab võimaluse soodsama protsendiga eluasemelaenu saamiseks. Hinnad on languses praegu ja 6-7 kuu pärast soodsamad tõenäoliselt, pakkumisi palju ja noor pere saab tõenäoliselt Kredexi lisatagatise abil 10% omafinatseeringuga osta. Seega oleks teil vaja kõrvale panna ainult 10% kinnisvara väärtusest, juhul aga, kui lisatagatise saate, siis pole üldse omafinantseeringut vaja. Minu kogemused kinnisvara ostmisega on küll näidanud, et kui juba idee on, siis leiab ka teostuse.
    Raske on muidugi ka pisikese kõrvalt tööd teha, ei raatsiks kusagile minna, aga kui pingutamise tulemuseks on oma kodu, siis on ju asjal mõtet.

  4. Noo. Selle eluasemelaenu saamisega on lood nii ehk naa kahtlased – mõnel meist (ja ma ei räägi endast :D ) on nimelt minevik. Nüüdseks makstud, aga mitu aastat üle läinud krediitkaardid. Ja Elisa võlg, mis on krediidiinfos müstiliselt lõpetatud (mis tuletab meelde, et peab minema uurima, ega seda ometi inkassole müüdud pole, kus seda näiteks vaikselt paar aastat hoitakse ja siis viivistest ja teenustasudest 10x suuremana letti lajatatakse).

    Noorpõlvelollused, mis hakkavad ilmselt valusasti kätte maksma. Majanduslanguse ajal ollakse ju laenudega eriti ranged…

  5. Laenu võib taotleda ka üksi see, kellel pole minevikku. Ega muud varianti kui eluasemelaen eriti pole oma kodu saamiseks. Lotovõit ja pärandus ja kingitus.. Need on oleks-poleks sarjast.

  6. Emapalk läheb samuti ju arvestusse, ka lapsehooldustasu, mida peale emapalka saama hakkad.
    Oma esimese korteri ostsin ka üksi ja mul oli ka laps – s.t üks ülalpeetav (panga jaoks) ja palk oli väike ja oma raha ei olnud peaaegu üldse ja ma olin siis 29-aastane.
    Mul oli erinevatest üürikorteritest selline siiber, et ma lihtsalt pidin oma kodu saama. Ja kuigi see polnud mu unelmate kodu, oli see üks vaheetapp tänase majani. Nüüd annab see korter mulle üüritulu ja on majalaenu lisatagatiseks.

  7. Muidugi arvestatakse, ka 300 krooni lapsetoetust läheb kirja ja enne ei saa teada, kui pole proovinud :)
    See ei ole raske tegelikult.

  8. Oh jah, kes see mulle üksindagi annab? Pooleaastane sissetulek miinimumpalga näol pole just päriselt see, mille eest kodulaenu saaks. Mäletan, et kunagi helistati mulle pangast ja uuriti, ega ma äkki mõnd laenu ei taha – ütlesin, et jumala eest mitte, ainult eluasemelaen on pikemas perspektiivis plaanis. No toonase palgaga oleks ma seda vist 16 000 või 160 000 saanud. Hahahahaa. Ja siis käisin täiskohaga tööl…

    Selline on paraku hetke reaalsus. AGA! Kuidagi saame me niikuinii. Enamiku ajast pole ma õnneks mitte realist vaid optimist :D

  9. Ma mõtlesin, et vanemahüvitist ei võeta laenu taotlemisel arvesse – lõppeks on see ju summa, mida makstakse vaid poolteist aastat. Kas seda arvestatakse siis tõesti nagu iga teist sissetulekut, st tavalist palka? Kui ma poole kohaga tööle läheks ja vanemahüvitis sellele palgale juurde arvestataks, saaksin küll päris arvestatava summa kokku. Aga ma ei taha uskuda, et see nii lihtne on. Laenutingimused on praegu nagunii tavalisest rangemad.

    Osta, samas, oleks varsti ju hea. Kinnisvara hinnad muudkui langevad…

  10. Konsulteerisin just maksimaalse laenusumma kalkulaatoriga – sel juhul saaksin ma üksindagi rohkem kui vaja. Saaksin isegi puhtalt emapalga alusel. Niisiis on vaja ainult kindlustada, et me jõuaks seda laenu hiljem tagasi maksta.

    Tundub, et ma pean selle poole kohaga töö sebimise väga tõsiselt ette võtma.

    Nii kiiresti see kinnisvarahindade põhi vast ikka ei tule, et ma ei jõuaks enne pool aastat töötada. Et ainult ära tunneks, kui see käes on :)

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.