Aiamõnud

Ma olen alati arvanud, et mulle meeldiks hirmsat moodi aias toimetada, aga miskipärast on nii, et isegi kui mul õnnestub aiaga majapidamises elada, ei jõua ma sinna rohkemaks kui grillima ja nii kõik metsistubki. Londonis jõudsin ma tegudeni alles sügisel, kuu enne välja kolimist ja toona olid mul täpselt samad mured, mis nüüdki – kuidas teha vahet umbrohul ja lilledel 😀 Naadi ja võilille tunnen ära, tulbid-nartsissid ja muud selgelt lille moodi asjad ka, aga seal on terve hulk selliseid vahepealseid lehepuhmaid… Kust ma peaks teadma, mis on mis?

Me ju ostsime suure hurraaga igasugu seemneid ja värke, aga istutamiseni ei jõua kuidagi. Mitu inimest on juba hoiatanud, et me jääme lootusetult hiljaks oma tegemistega, Eesti suvi on ju lühike. On neid aeda minemise plaane olnud varemgi, aga alati on kuidagi midagi muud ette tulnud. Täna ma siis norisin Mehe kallal nii kaua, kuni ta kummikud jalga tõmbas ja mind aeda käsutas.

Kõigepealt tuli muidugi välja, et see aia tagumine osa, kuhu idee järgi peenrad tulevad, on ikka sellist soga täis, et hoia kahe käega peast kinni ja karju appi. Maa tuleb läbi kaevata, arusaadav, aga sinna on üritatud kunagi vist prügimäge teha ja igasuguseid “toredaid” asju leiab, pudelikorkidest lagunenud kilekottideni.

Alguses jäi Mees sinna kaevama ja mina üritasin lillepeenart rohida. Kuna ma aga miski aja pärast tõdesin, et enamik neist puhmastest võivad vabalt olla nii umbrohi kui lilled ja mina neil ausõna vahet ei tee, otsustasin asja sinnapaika jätta ja läksin Mehe juurde vinguma, et mina tahan ka kaevata.

Novat, aga meil on ainult üks labidas. Mees oli siis armuline, läks ise põõsaaluseid rohima ja puudelt kuivanud oksi kärpima:

Mina muudkui rõõmsalt kaevasin ja sobrasin näppupidi mullas. Viskasin vihmausse kompostihunnikusse, korjasin kive ja oksi ja juurikaid ja prügi välja. Kaevata on lahe! Lõpuks oli muidugi vill peos ja higimull otsa ees. Käte väljanägemisest rääkimata – meil nimelt pole aiatöökindaid, mässasime seal paljakäsi. Ütleme nii, et hiljem polnud pesemisest suuremat kasu – päris palju musta lihtsalt ei tulnud enam maha. Alles pärast duši all ligunemist läks olukord natuke paremaks ja lõplikult puhtaks sain käed pärast seda, kui Plika s*tast mähet voolava vee all loputasin. Üks küüs murdus ka ära. Oot, ja kas ma juba villi mainisin? 😉

Kaevamist jätkub küllaga – Mees arvas, et kogu see jama tuleb veel vähemalt kaks korda läbi kaevata, enne kui sinna miskit külvata võib. Eks siis homme jälle aeda? Aga mina pole enne nõus, kui kindad saan! Kust saab? Ehituspoodidest kindlasti, aga need on kaugel. Koduekstrast vms ka vast, aga seegi on kaugel. Meie Selverist? See on nii väike, et ei usu, aga eks ma vaatan, pean täna nagunii mähkmeid ostma minema.

EDIT: Kindad olemas! Täiesti hurmava hinnaga pealegi, maksin kahe paari eest kokku 17 krooni 😛

Ah, üleüldse võiks keegi aiatark mulle külla tulla. Keegi, kes teaks-tunneks kõiki taimi, käiks ja näitaks näpuga, mis alles jätta, mis ära rohida. Muidu kaevan suurest frustratsioonist terve lillepeenra üles!

Aga muidu on ilus ja roheline, vihm oli ülimalt teretulnud. Rabarberid vohavad ja võililled õitsevad 🙂