Ma siis pildistasin oma umbrohupeenrad 😛 üles ja tundub, et nii palju erinevaid asju polegi. Muid asju, mis pole kindlasti umbrohi, aga mida ma tuvastada ei oska, pildistasin ka. Ja üleüldse said pildid natuke niru kvaliteediga (viimasel ajal tundub, et õues on kogu aeg liiga palju valgust), aga no elab üle.
Nii palju pilte sai, et ma kohe ei teagi, kuidas oleks kõige parem teha, et te saaks arusaadavalt öelda, mis kus on. Ma vist lihtsalt nummerdan pildid ära…
1. See all vasakul on kindlalt mingi lill, üleval vasakul ja keskel ma ei tea, vast on ka? Ja paremal on nartsissid 😉
All vasakul on kukehari, üleval vasakul on pakutud semperbegooniat ja kannikest, keskel on kurekell (ema arvas, et vereurmarohi, aga kollast vedelikku murdes ei tulnud, seega mitte)
2. Sama peenar edasi, suht samad liigid ka, lisaks ainult need väikesed lilled, mille kohta ma pole ka veel aru saanud, kas see on päris lill või umbrohi ja nime ka ei tea 🙂
Kirikakar, tuntud ka margareeta nime all (ja mairoosi nime all võib-olla ka, ei viitsinud rohkem googeldada)
3. Sama peenar veel edasi, pole ka tegelikult midagi uut…
4. Siin on kivi kõrval need imelikud… Mina ei tea, mulle meenutavad midagi nõgeste ja maasikate vahepealset, aga võib-olla panen täitsa mööda 😀 Kui lillepeenar, siis ikka lill või umbrohi oleks loogiline 😛
5. Nojah, siin on need väikesed lilled ja tulbid ja võilill 🙂
6. Siin on mingid uut sorti lilled ja siis seal ülevalpool on veel mingi teine asi vist, mis tahaks kangesti mööda majaseina üles ronida, kui toetuspinda vaid oleks – mulle vähemalt tundub nii, sest praegu roomavad nad mööda maad. Ja kui ma neid kaua vaatan, siis tunduvad ronilill ja sinine lill mulle juba täiesti ühesugused 🙂 🙂
Igihali
7. Lähivaade eelmisest:
8. Majaesine peenar, kus umbrohtu vist küll pole, no tulbid ja see lill, mis teises peenras ka oli ja siis miskid natuke sõnajala moodi asjad:
Sõnajala moodi on moon, sordilt idamagun
9. Ja veel majaesine peenar, siin on vasakul veel mingi uus taim (mitte tulp, eks, järgmine sellest):
Jugapuu
10. Siis mingi põõsas või suur lill või midagi:
Pojeng
11. Mehe arvates ebaküdoonia. On või?
12. No need peaks küll võõrasemad murtud südamed (ise ajasin sassi) olema… Ja naadid, mida ma pole jõudnud ära rohida. Üleüldse kipuvad need ju ära murduma ja kui juured maasse jäävad, siis kasvavad ülehelikiirusel tagasi… Tühi töö.
Nii, tuvastamise osaga sai ühele poole. Üldistest oludest on mõned pildid veel.
Mees lõikas-saagis eile sihukese hunniku oksi:
Meie tulevane peenramaa, mida ma läbi kaevasin. Selle punaste lehtedega põõsa taga on meie kompostihunnik 🙂 “Grilli” peame vist ümber tõstma…
Teine pool peenramaast. Paremale jäi peale ka “prahi”hunnik, millest peaks saama alus ja katus meie tulevasele puuriidale, kui keegi veel need puud ükskord ära telliks… Mina muretsen, et kas hinnad juba kõrgeks ei lähe, mul pole üldiselt õrna aimugi, millal peaks. Mees väidab, et enne Londonit enam ei jõua, sest need tuleb ju kõik veel riita laduda. No olgu peale, eks siis tagasi tulles. Kas me oleme täiesti süüdimatud, et me järgmise talve puid alles mai lõpus otsima hakkame?
Õunapuud õitsevad 🙂
Ja naabri aiapool on selline 😉
Need väiksed lilled (foto 2) on minu info põhjal Margareta nimelised. Natuke käituvad nagu umbrohi (levivad muru sisse), aga samas on nunnud.
Fotol 6,7 need ronivad lillakate õitega lilled on toredad ja vähenõudlikud. Nime ei tea, aga nad matavad enda kiiresti ja jõudsalt alla kogu ümbruse ja seinaääred, seega mingit väärt kraami nende lähedale istutada ei tasu.
Foto 10 – kahtlustan pojengipõõsast. Ühel hetkel vaja veidi toestada, et väga ümber ei kukuks.
Foto 12 – võõrasema see pole, see on kindel.
6 ja 7 – ma arvan, et sellel on igihali (guugelda:) )
9 – see kõrgem puhmakas seal tulbi kõrval näeb kangesti jugapuu moodi välja. Selle oksi saab talvel tuppa vaasi tuua, väga mõnus põõsas 🙂 Ei ole mingi agressiivne tüüp ka. Aga tal võib seal seina ääres kitsaks minna, ta kasvab ikka tublisti suuremaks. Seemned ja okkad on mürgised, nii et sisse ei maksa neid süüa.
10 – hääletan ka pojengi poolt.
12 – murtudsüda mis murtudsüda. Võõrasemad on sellised madalad üheaastased taimed.
Teisi kahjuks nimepidi ei tunne.
tere. esimese pildi üleval vasakul ja teistelgi piltidel figureeriv taim on minu arvates semperbegoonia – väikeste valgest helepunaseni varieeruvate õitega lill. boonuseks on see, et need õied on söödavad, lausa maitsvad ja kasutatakse toidu kõrvale garneeringuks. (hapukad sellised). eks näis, kui tulevad sellised õied, on mul õigus 🙂 aga see sõnajala sarnane taim on mu teada küll umbrohi. ülejäänud paistavad kultuurtaimed, aga rohkem nimesid, kui enne mainitud juba, ei tea.
Minu meelest sellel sõnajala moodi taimel tulevad suure mooni moodi õied, nii et ma paigutaks ta ikka lillede mitte umbrohu alla.
Nr. 9 on jugapuu jah. Jugapuu on üleni mürgine, nii puit, okkad kui seemned, kuid seemet ümbritseb punane kate, see tegelikult mürgine pole. Seda linnud söövad ja nõnda nad ka jugapuu seemneid levitavad. Kasvad puuks jah, aga Eestimaa talv võib talle ka liiga teha. Looduslikult kasvad saartel ja lääne-eestis. Kuna mul on metsamajanduslik haridus, siis puudest võiksin pikemalt rääkida, liiledest palju ei tea, kuid tunduvad enamus olema kultuurtaimed, mitte umbrohi. Muidugi seda väikest juba eelpool mainitud marialille võib käsitleda nii ühe kui teisena.
Sõnajala moodi taim peaks olema idamagun ja tal on tõesti moonisarnased õied.
Mina pakuks piltidel 1, 2 ja 3 olevaks ümarate lehtedega asjanduseks kannikese. Mul vanematekodus see nagu umbrohi. Kui muru sisse jõuab, siis katab pinna ära kõik ja muru sureb välja.
No need väikesed valgete õitega lilled on mairoosid. Õitsevad muru see, kui veel väga vaja pügada ei ole, hiljem paraku jäävad muruniiduki vahele.
Mnjah. Suurem osa sellest kraamist seal on ikkagi püsililled. Annan nimesid, saad guugledada. Aquilegia vulgaris ehk kurekell on esimesel pildil, niisamuti ka Sedum Spurium ehk kukeharja üks sorte, see roomav asi, mida sa hirmsasti toestada tahad, on igahali (nagu keegi eelpoolgi mainis) ehk Vinca Minor ning ma ei ole täheldanud, et seda toestatud oleks. Ongi sehuke pinnakattetaim. Ja see “sõnajalalaadne umbrohi” on tõepoolest moon ehk Papaver Orientale. Lisaks on seal üks lill, mille nime ma lihtsalt ei suuda meenutada. Ja see madal valgete õitega on tegelikult harilik kirikakar ehk Bellis perennis. Margareeta, marienblom ja veel sada ja seitse erinevat nime on sellel. ja kui sellest ka muruniidukiga üle sõita, ei juhtu mitte midagi hullu. Juba järgmisel-ülejärgmisel päeval tulevad uued õied. Ning pojengi ja murtudsüdant ei hakand üldse uuesti mainima, need on eelnevate poolt juba ilusti tuvastatud 😉
Vat oleks kaks nädalat tagasi koos midriperega teile grillima tulnud, siis oleks Sulle näpuga näidand ja ärr rääkind, et mis ja kus… A ei old ju jaksu. Runn oleks isegi autuga kohale toond, a no kuidas ma sealt tagasi oleks viitsind marssida. Kaugele kolisite ju 😀
meil, st tonyl 🙂 , ka alles puud tellimata…