June 2009

Söögijuttu ja tissijuttu

Plikal oli täna tissistreik – ta lihtsalt keeldus ilma igasuguse põhjuseta rinda võtmast. Proovisin, mis ma proovisin – pani korra huuled ümber, lasi siis kohe lahti ja hakkas nutma. Lõpuks sai pudelist piimasegu, seda võttis küll.

Olin täitsa mures. Ei olnud mingit reaalset põhjust, miks ta pidanuks järsku tissi mitte tahtma. Kuna ta oli juba eile viril ja ma panin selle ülemise keskmise lõikehamba arvele, mis kohe-kohe lõikumas on ning ehk valu teeb, siis mõtlesin, et äkki on need kaks asja kuidagi seotud. Samas – mis vahet seal on, kas imeb tissi või lutti, mul on selline pudel, kus lutt on tissi kujuga.

Siis ta magas natuke ja hiljem, kui kõigi eelduste kohaselt juba päris näljane olema pidi, proovisin uuesti tissi pakkuda. Alguses ei tahtnud, aga siis pritsis Mees talle natuke piima suhu ja lükkas tissi järele, siis hakkas õnneks imema ja sõi ilusti kõhu täis.

Õhtul sõi probleemideta – tundub, et streik on lõppenud. Aga ma ei kujuta siiani ette, mis selle põhjustas. Väga veider.

Lisatoiduga olid meil vahepeal kehvad lood – pärast esimest edukat nädalat oli Plika vahepeal haige ja ei tahtnud, siis said meil kodus juurikad otsa, siis läksime Londonisse, siis unustasin kogu aeg poest titetoitu osta ja… Vastustustundetu ema, nagu ma olen 😉

Aga lõpuks ma läksin Kessuga koos poodi ja no temaga on kerge – ei pea hakkama oma peaga midagi leiutama. Kessu muudkui näitab, et näe – see on hea ja see ja see ka. Nii ma siis ostsin kolm erinevat soolast varianti, kõiki kaks purki, ühe magusa ja ühe porgandimehu kah. Ja pudrumaterjali.

Ega ma vaimustuses pole kogu sellest purgitoidu värgist, aga kuniks ma laisk olen, siis nutan ja maksan. Esialgu sööb Plika nagunii vähe, ühe purgiga saab mitu päeva läbi. Hipp ja Salvest, hea kraam. Eks ma püüan varsti jälle usinaks hakata ja juurikatega mässata. Mahehakkliha juba keetsime ära ja panime lusikatäiesuuruste portsude kaupa sügavkülma.

Kuna ennist olime Plikale andnud kõrvitsat ja porgandit, siis esimesena proovisime nüüd kõrvitsa-kartulipüreega. Purk oli 125 g, pakkusime alustuseks talle ainult veerandit sellest. Esimesed kaks päeva võttis ainult paar suutäit, järgmised kaks päeva sõi kõik ilusti ära. Täna sai uuest purgist kolmandiku ja sõi ka ilusti, homme saab siis kaks kolmandikku – näis, kas läheb kaubaks.

Järgmiseks on menüüs porgandi-riisipüree vasikalihaga, siis kartuli-lillkapsapüree loomalihaga. Vahepalaks porgandimehu ja vaarika-jogurtidessert. Ja siis vaatame, kas tuleb veel purke või lähen turule 😉

Ahjaa, pudrumajandus. Sellest ma juba kirjutasin. Ei taha eriti. Ideid, kuidas tal meelt muuta?

Hkhkmm

Potsatas minu postkasti selline kiri:

Tere Tikker,

olen Sinu blogi (tikrike.blogspot.com) lugeja ja mõtlesin, et saadan Sulle lingi Rate.ee uuele kujundusele.

See peaks lähitulevikus ka live-i tulema, aga momendil on seda näha ainult siin: http://www.rate.ee/click.php?id=2233

Lugupidamisega,
Andrei, Rate.ee

Ei oskagi nagu miskit öelda. Huvitav, kas keegi jääb seda uskuma ka või?

Kunagi 19-aastaselt olin ka mina reidisõltlane, alguses liikus seal normaalsemat rahvast. Paari-kolme aastaga kasvasin mina suureks ja reit käis alla – sellest sai teismelistele suunatud rahategemismasin. No ja kui ma loen emade kurtmisi, kuidas teismelised sinna poolalasti pilte riputavad, kui ma just kuulsin, et mu teismeline sugulane oli endale salaja ema telefoni pealt 100 krooni reidi raha tellinud jne, siis mul on ainult üks soov – juhul, kui reit Plika suureks kasvamise ajal veel eksisteerib, ehk on mu lapsel nii palju aru peas, et ta ei taha sinna kontot teha.

Aga kujunduse ma läksin vaatasin korra üle küll. Mu meelest oli sama nõmeroosa ja kirju ja kaootiline nagu alati.

Veski-Mati Pudru-Kati

Puder Plikale suuremat ei maitse 😉 Enamasti suudame talle paar lusikatäit sisse pigistada ja peame ülejäänu ise ära sööma. Võikild tundus alguses aitavat, aga seegi oli petlik. Mingit magusat asja (mehu vms) küll ei tahaks hakata kohe peale panema, see kaotaks asja pointi.

Oh jah. Ehk harjub veel.

Plika udupeen söögitool

Kuna Illikukus olid Mehe sõnul ainult plastmassist või väga fancyd (pehmendused ja värgid) variandid, otsustasin ennast kokku võtta ja natuke foorumites tuulata. Leidsin Perekoolist kõigepealt kaks-kolm pakkumist 600-700 krooni eest, millest üks oli isegi puidust… Ja siis SELLE.

Second hand, käsitöö, puit, Tartus ja 250 kr 😀 Ausõna, ma poleks osanud nii ägedat tooli uneski ette kujutada!

Mees peab muidugi ette rihmad panema, aga see ei ole kuigi raske. Plika nagunii veel ise ei istu (kui meie sätime, siis enam kohe ümber ei kuku, küllap varsti hakkab ka), nii et see tool päris kohe kasutusse ei lähe, aega on nikerdada.

Sihuke vedamine. Ma olen ülirahul!

Oi, kuidas ma vihastasin

Lugesin sihukest toredat artiklit, mis räägib, kuidas lõpuaktuste rõivamood muutub vabamaks. Säästuajastule sobivalt on kommentaari küsitud Tallinna Kaubamajalt ning artikli lõpus on ära toodud ka näidiskomplektid:

Näidiskomplektid neiule:

Your Face roosa kleit 1899krooni
Mosaic ehe 249 krooni
Sacha London roosa king 1799 krooni

French Connection kleit 2299 krooni
Your Face must jakk  1299 krooni
Sacha London beež king 1799 krooni

Näidiskomplektid noormehele:

Mosaic läikiv elevandiluu valge ülikond, mudel Agis, hind 2699 krooni
Sangar roosa extra slim päevasärk, mudel Jaen, hind 499 krooni
Dako roosa polüester-lips, hind 179 krooni
Pierre Cardin beež püksirihm, hind 449 krooni
Filanto heledad kingad, hind 999 krooni

Mosaic hall pintsak 1399 krooni
püksid 699 krooni
Gowri roheline päevasärk slim 499 krooni
Strellson roheline lips 699 krooni
Pierre Cardin beež püksirihm 449 krooni
Romano Sicari beežid kingad 1099 krooni

Et nagu… Et nagu… ET NAGU???

Kleit 2k? Kingad 2k? Ok, ma saan aru, et ülikonda ja meeste kingi vist ülaltoodust eriti odavamalt ei leia (või äkki leiab ka, ma pole üldse kursis), aga seda enam – on siis vaja sinna juurde 500-kroonist vööd ja 700-kroonist lipsu?

Mina lõpetasin aastal 2002, kleit maksis 700 krooni (oli toona suht kallis), kingad vist 400, juuksuris-kosmeetikus-maniküüris-pediküüris käisin ka. Kokku läks juba siis korralik summa, aga tutkit see teismeline rahamuredest aru saab.

Võrdluseks: ülikooli lõpuaktusel, pärast kolme aastat iseseisvat elu ja majandamist, kandsin emalt laenatud seelikut ja 99-kroonist Terranova pluusi. Kingad olid kunagi varem miskiks pidulikumaks puhuks ostetud (TÜ ball äkki? Üle 700 kindlasti ei maksnud, ehk isegi 500, tõesti ei mäleta), prantsuse patsist sain lokid, meigi ja maniküüri tegi kosmeetikust sõbrants ja kursaõde, kellel ma vastutasuks aitasin paar lõputööks vajalikku intervjuud ära transkribeerida.

Mõistus tuleb aastatega, tõsi ta on. Enne ei saa raha väärtusest ega näiteks vee ja elektri kokkuhoiu mõttest aru, kui oled oma elu peal ja ise arveid maksad.

Aga kus on Postimehe mõistus, et ta masu ajal sihukese artikli üllitab? Enamik teismelisi on kahetsusväärselt kergesti mõjutatavad. Kes teab, kui paljud nüüd veel Kaubamaja kalleid kleite ja kingi nõudma hakkavad…

Tramaivõi, tõepoolest.

Scroll to Top