Ega me vist ikka normaalsed vanemad pole, et lapsele lollakaid nägusid õpetame, aga teda on lihtsalt nii lahe vaadata 😀 Küllap tema kasvades muutub see mingi hetk piinlikuks…
Kalanägu õpetas Plikale esimest korda Piia. Mees viis läbi eduka kordusõppe. Päris autentset nägu pildile püüda ei õnnestunudki, alati tuli klõps kas liiga vara või liiga hilja:
Ja keelt näitav laps on ekstraklass. Naera pooleks!
Selle viimase pildi kommentaariks sobiks hästi väike söögijutt. Söögirindel on endiselt edusammud – enamik toitudest saavad varem või hiljem sisse söödetud. Kui esimene kord isu pole, pakume hiljem sedasama uuesti. Raisku ei lähe pea miski. Ainult vahest mõne purgikese lõpp no ja täna ka pool kaussi kaerakliidest putru. Ta on vahepeal pikemalt päris hea isuga seda Hippi oma söönud, mõtlesin täna uuesti kliisid proovida. Igal juhul rohkem sõi, kui viimati. Ja eile rongis sõi terve kõrvitsa-kartulipüree purgi isuga ära, oleks rohkemgi tahtnud. No see oli väike purk ka. Igal juhul asjad paranevad ja mul on selle üle ütlemata hea meel.
Kamapallid on muidugi endiselt kindel hitt. Nende puhul täheldame suisa õgardlust.