Käisime eile Nordeas laenunõustamisel ning on rõõm näha, et vähemalt mõnes pangas on inimestel aru peas – seal öeldi kohe ära, et lapsehoolduspuhkusel olev vanem üksinda laenu võtta ei saa, on vaja kaastaotlejat. Seega – kui soovime noore pere laenu, peame ootama kevadeni, sest Mees läheb sügisest täiskohaga tööle ja märtsi keskpaigaks peaksime igati sobivad kandidaadid olema.
Mulle küll sobis see, et Swedbank oli mulle kohe nõus laenu andma – oma kodu ju tahaks ja mina olen kindel, et suudan seda tagasi maksta. Küll aga tunnistan ausalt – kui mina oleks pank, siis ma küll endale praegu laenu ei annaks. Lapsehoolduspuhkusel olevale isikule, kes pole saanud Eestis dekreedirahasid – miks ma peaksin?
Samas, kui võrrelda laenunõustajaid, siis Swedbank tegi Nordeale pika puuga ära. Swedbanki töötaja oli tõeliselt hea müügiinimene – ta ei olnud üldse pealetükkiv, aga väga positiivne ja avatud, kuulas meid, mõtles kaasa, elas kaasa, seletas erinevaid variante. Nordea töötaja see-eest ei paistnud kuigivõrd motiveeritud olevat – oli küll viisakas ja vastas meie küsimustele, aga see oli ka kõik, mingit temapoolset pingutust ei olnud.
Paraku ei saa laenu võtmisel lähtuda pangatöötajate isiksusest, ikka konkreetsetest laenupakkumistest ja üldistest tingimustest. Ning igalt poolt kuulen ma seda, et Nordea pakkumised on paremad ja tingimused inimlikumad. Sellest rääkimata, et Swedbank noore pere laenu üldse ei pakugi.
Niisiis ootame vist kevadet, sest ei 30% omafinantseering ega lisatagatis kinnisvara näol ei mängi kuidagi välja. Mõnes mõttes on see kergendus – ehkki oma kodu tahaks ju nüüd-kohe-kiiresti, siis seni ainsa reaalselt üle vaadatud elamise põhjal saime aru, et mida halvemas seisus kinnisvara osta, seda keerulisem on kogu see jama, mis enne üle kontrollida tuleb. Nii et see kuus kuud on paras aeg omafinantseeringu kõrvale panemiseks ning ennast igasugustes vajalikes valdkondades harimiseks – kui kevadel lõpuks ostmiseks läheb, ei tundu see kõik ehk enam nii üle mõistuse keeruline. Ja hinnad on tõenäoliselt odavamad ka 😉
Üldiselt oleks muidugi kõige kergem otsida mõni selline elamine, mis ei oleks NII halvas seisus. Midagi sellist, mis ei vajaks kapitaalremonti. Aga otse loomulikult juhtusime me esimesena nägema kohta, mis oli meeletult kehvas seisus, samas tohutu perspektiiviga. Pani kohe mõtted lendama.
Aga noo, esiteks on see vast kevadeks läinud, teiseks on see tõenäoliselt nii halvas seisus, et pole üldse mõtet renoveerima hakatagi. Laseme siiski asjatundjast sõbral üle vaadata ja tal arvamust avaldada. Kui ka tema arvab, et asjal on pointi, siis võib ju edasi unistada.
Üldiselt on kogu see teema nii keeruline, et ma ei oska seda siin isegi rohkem lahata. Alustasin kolm korda uut lõiku ja jätsin siis asja sinnapaika. Eks vaatame, mis tuuled kevadel puhuvad. Praegu peaks hoopis pulmade korraldamisele keskenduma, aega pole just eriti palju jäänud. Üldse ei viitsi, miks see pulm ennast küll ise ära ei korralda? 😛
Alati on võimalus, et pulm korraldab end ise ära 😀 Aga sa ei lubaks sellel ilmselt juhtuda.. control freak 😀
Aga kodu osas hoian teile pöidlad pihus! Julgust ja arukat meelt teile! Julgust ikka rohkem… riskima peab, ise ehitatud on ikka nii oma ja hea… mõistad? 😉
Eeldada, et hinnad veel aastajagu langevad.. Võib ju nii olla, aga siis on majanduses midagi kapitaalselt mäda ja kas siis üldse panku olemas on?
Huvitav et Swed praegu noore pere laenu ei paku?
Arvestama pead ka, et kogu see laenu taotlemine võtab päris palju raha, lisaks omafinatseeringule hindamine, lepingutasu, notaritasud, hüpoteegi seadmine, kindlustus – miljonilise laenu puhul läksid meil kulud kokku 11 tuhat, aga see oli 3 aasta eest.
Ja pank arvestab tavaliselt hindamisaktis toodud turuväärtust, mitte tegelikku ostu-müügi summat, nii et kui 500 000 on müügihind, aga hindamine tehtud 400 000 peale, antakse laenu kuni 360 000 (400-10%)
Nii räigelt tavaliselt ei lähe, lihtsalt näitlikustamise huvides kirjutan selliste numbritega.
Aga jah, mu tarkused on 3,5 aasta tagused, siis tegin endale asja selgeks, tänasel päeval võivad olla mõned asjad muutunud.
Mitte päris aasta, kaheksa kuud 🙂 Ma kusjuures usun küll, et hinnad mõnda aega veel langevad ja kui ka seisma jäävad, siis vaevalt et järgmise aasta märtsiks praegusest kõrgemad on…
Noid lisakulusid meile Swedbanki nõustamisel tutvustati, jah. Paraku pole vist päris nii, et (sinu näite põhjal) poole milli pealt oleks need kulud 5,5k ja kolmandiku pealt 3,5k 🙂
Ja mis hindamisakti puutub, siis võib ju alati eeldada/loota, et omanik on nõus oma hinda vastavalt aktile korrigeerima – kui ta vastasel juhul ostjast üldse ilma jääb, siis… Eks see sõltu peamiselt sellest, kui häda ja kiire omanikul müügiga on.
Ega meil pole muud teha kui oodata, kõvasti raha kõrvale panna ja parimat loota. Sest unistused on meil suured ja auahned 🙂
Mul just laenuvõtmise kadalipp lõppemas. Käisime nõustamisel Nordeas, SEB-is ja Swedbankis. Swedbanki haldur oli kõige konservatiivsem ja samas kõige usaldusväärsem, SEB-is oldi täiesti külmad meie suhtes ja Nordeas lubati maad ja ilmad kokku, kuid hiljem viivitati kirjadele vastamisega, pidime haldurit ise taga otsima ja vastuseid välja pinnima.
Lõppkokkuvõtteks saime positiivse laenuotsuse Swedbankist, leping juba sõlmitud 🙂 Swedbankist on jäänud ka kõige positiivsem mulje, Nordea aga ei ärata enam üldse usaldust.
Tegid õigesti, et ei otsustanud emotsiooni ega selle põhjal, missugune konsultant rohkem meeldib. Laenu võtmisel peavad jalad maas olema ja emotsioonidele ei tohi ruumi jätta. Vastasel korral oled “võlast vabaks” kandidaat.
Pulmad tasub igal juhul ära teha. Sellel on suur tähendus nii Su enda kui teiste jaoks. Lihtsam on elada ka, kui mõned asjad on paika pandud…
Kas sa plaanid siis kohe pärast vanemahüvitise lõppu tööle minna, et end laenukõlbulikuks pead?
Ma olen ka raudselt seda meelt, et ärge mingit sara küll ostke. Mina Teie asemel valiks elamise, milles võiksin 2-3 aastat ilma krõhvitsemiseta sees elada ja siis või veelgi hiljem võtaks renoveerimise ette. Sest see kokku hoitud summa kulub mitme kordselt ära.
Me renoveerime vana maja (maakodu)nn ökolt. Tööraha ei ole kulunud rohkem kui paarsada krooni, aga materjalid on hoolimata masust enamvähem samas hinnas mis vanasti.