Sep 162009
 

Olen Pärnus, ema juures. Sõin varahommikul kaks juurviljakotletti ja pool nektariini ning ennelõunal kaks võileiba ja paar ploomi.

Asjaajamist oli seni nii palju, et näljale polnud aega mõelda. Nüüd on aga selline hetk, kus kõik hädavajalik on justkui tehtud ning ülejäänud mustmiljon tegemist vajavat asja võivad veel sutsu oodata, kuni ennast puhkan ja laen.

Jõudes lõpuks pointini – nägin ema riiulil kahte šokolaaditahvlit ja karpi Domino küpsiseid, hirmsa isu ajasid kohe peale. Samas oleks äärmiselt palju mõttekam enne magusa kallale asumist kööki minna ja kartuleid ning kotlette soojendada.

Enne selle sissekande kirjutama asumist mõtlesin, et alustan vist ikka magusast, sest kui just nende isu suur on, siis miks mitte, aga kirjutamisega läks nälg nii palju suuremaks, et kartul-kotlet tunduvad juba ahvatlevamad :P

Aga miks ma üldse kirjutan? Lihtsalt jube rõõmus meel on, et ma märkan vahelduseks oma elus ka selliseid lihtsaid valikuid nagu ülalpool mainitu, mitte ei muretse ainult suurte asjade pärast nagu Londonisse kolimine. Elu on tegelikult ju lill!

EDIT: Ja kohe pärast selle postituse üles panemist tuli meelde, et pidin kell kolm ühte kohta helistama… Kotletid peavad veel ootama :D

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.