Plika ärkas poole kümnest (!) ja poole kahest, mõlemal korral läks lõpliku rahustamiseni umbes tund. Sarnaselt eelmisele ööle nuttis ta pikalt ja ei lasknud ennast kuidagi lohutada. Süles olla ei tahtnud, ajas ennast kangeks. Maha rahustada saime ta mõlemal korral pakikese Nelsoniga (hambavaevuste vastu mõeldud pulber) – kui see manustatud, lasi ennast süles ringi tassida ning hiljem voodisse panna ja magama jäämiseni kätt hoida.
See nutt teeb mind päris nõutuks. Abikaasa arvab, et asi pole tegelikult hammastes ja Nelson rahustab Plikat pigem sellepärast, et ta saab midagi suhu (sest pulbri mõju peaks ilmnema veerand tunni pärast, aga Plika jääb palju kiiremini rahulikuks). No aga mis oleks alternatiiv? Lutti ei võta, vett eriti ei taha, süüa keset ööd ju andma ei hakka. Lihtsalt lõpmata masendav on, kui ta ärkab ja nutab ja ei rahune millegi peale.
Hambad tal muidu ikka kasvavad – ülemised silmahambad on korraliku teraviku välja ajanud, alumine vasakpoolne punnitab ka väljapoole, aga pole veel läbi murdnud, rohkem Plika vaadata ei lasknud. Samas ei ole ta viimasel ajal eriti näppe suhu toppinud, mis on jällegi hambateooria vastu.
Gaasid on põhimõtteliselt alati variant, aga minu meelest pole tema menüü tavalisest kuigivõrd erinenud ja no miks päeval häda pole, ainult öösel? Ei tea. Igatahes see ei meeldi mulle.
Hommikul vigises pool seitse, siis sai tissi ja magas poole üheksani. Mul on kirjutamata reegel, et kui hommikul tissi saab, siis peab lõuna ajal ilma tissita magama jääma, kui hommikutiss ära jääb, siis ma luban endale mõnikord laiskust ja mitte välja minemist.
Täna on jälle selline tüüpiline Londoni ilm – hommikul sadas ladinal, siis paistis tükk aega päike, nüüd on lihtsalt hall. Otse loomulikult pidi päike enne ära minema, kui me õue jõudsime… Aga okei, kell on kaksteist, me siis hakkame mänguväljaku poole sättima. Veerand tunnikest kiikumist ja jalutamine senikaua, kui Plika magama jääb, on kõik, milleks ma ennast motiveerida suudan. Oleks suvi, oleks hoopis teine asi, aga no mida ma teen veel mitte käiva lapsega sellise ilmaga? Ei jõua teda ju lõputult kiigutada.
ma ei ole veel päris täpselt aru saanud, miks sa tahad võõrutada? lihtsalt leidsid, et vat nüüd on hea päev võõrutamise alustamiseks…
vo laps loobub paari kuu pärast ise tissist. no nad teevad nii 😉
minu oma oli kohutav tissikas öösiti, vanuses 9-13 kuud. ja 15-kuuselt loobus praktiliselt päeva pealt ISE.
aga jah, nüüd sul ilmselt pole enam taganemisteed…
Eks neil ole mitmeid pohjusi miks nad oositi arkavad ja tund aega karjuvad enne kui uni jalle murrab. Hammaste kasvatamine kindlasti ei ole monus ja koht laheb ka tuhjaks kui on harjutud oositi sooma… Mina enam ei 'voitle' ega otsi pohjuseid. Piima annan peale 3:30e, enne seda aitab patsutamine/sulle votmine. Funktsioneerin ullatavalt hasti oositi 2+3+1 tundi magades.
Kas teie lahedal mingeid tasuta playgroups ei ole? Neid peaks siin kyll iga nurga peal olema. Voi toylibrary kus hirmus vaikese hinna eest saab manguasju koju laenutada. Neil peaks ka seal laulu ja mangu sessioonid olema. Plikale ehk natuke vaheldust ja saab teiste omaealistega koos mangida. Kes teab voib olla jaab natuke inglise keelt ka kylge, selles eas lapsed opivad keeli ju lausa mooda minnes.
Valley Road'i peal on Sunnyhilli koolis hasti toredad laste grupid – Sunnyhill Children's Centre…. kindlasti on teil lahemal ka selliseid. Raamatukogus on kindlasti midagi…
ma ei viitsi seda isegi lugeda…. kirjuta midagi normaalsemat
Maiden, aga ära loe siis! Kõik postitused pealkirjaga "tissivõõrutus…" võid nüüdsest vabalt vahele jätta, minu eriloaga. Ma püüan nii teha, et Tikker väga ei solvuks.
Aga teeme nii, et Sina kirjutad oma elust nii, nagu Sulle meeldib ja Tikker kirjutab oma elust, tissivõõrutusest, aluspesust, piimamehe hingeõhust, Prada kottidest jms nagu talle meeldib, eks ole?
Hmmm. Maiden, ma sattusin teist korda elus Su blogi lugema hiljuti ja seal oli parasjagu postitus, kus kurtsid, et Sina ei taha kuradi lutipudeleid pesta ja pigem sooritaksid massimõrva. Lühidalt öeldes jättis see kirjatükk labase mulje. Aga! Selle asemel, et tulla Sulle ütlema, et kirjuta millestki normaalsemast, ma kas lihtsalt ei loe seda blogi edaspidi või kui loen, olen ise süüdi, kui miski ei meeldi. See on Sinu blogi ja Sa kirjutad seal täpselt seda, mida soovid. Nii lihtne see ongi.
Ehk siis – kõtt! 🙂
Lapsel on lähedusvajadus.
ta on siiani harjunud, et ta saab öösel vajadusel tissi, labi tissipiima vajalikke hormoone, mis aitavad tal uue infoga ja päevaste elamustega toime tulla.
Nüüd tal seda võimalust enam ei ole. ta otsib lähedust ja kaebab selle vajaduse järgi. Sellest ka nutt ja hala ja süles rippumine
Aga parema hinge haava tekitamiseks võid lapse üksinda karjuma jätta ja siis teismelisena mõelda, miks laps sind ei usalda ja kuidas see noorus küll nüüd nii hukka on läinud. aga siis ei tule sul meelde, et sa lapse arengu ja lähedusvajaduse arengule kriipsu peale tõmbasid.
Edu!
…
…
…
Sa ju ikka saad aru, et sa läksid praegu rämedalt üle piiri?
Soomes pannakse lastele poripüksid jalga ja lükatakse liivakasti. Iga ilmaga, kaks korda päevas 🙂
Edu võõrutamisel!
vabandust. halvad kombed. see oli liig jah. idioot olen.