Ei tea, kas asi on lumes, selles, et Plikal pole enam palavikku või selles, et Abikaasal on täna töö jõulupidu (mitte et see mind rohkem puudutaks, kui et ma manitsesin Abikaasat töökaaslastele ikka kaarte vastu kirjutama ning veedan tänase õhtu Plikaga kahekesi), aga kuidagi märkamatult on juba minulgi natuke jõulutunnet.
Need kaardid on kõik Abikaasa töökaaslastelt ja kõige nunnum on Iiriselt. Milline täpselt, võite ise arvata 😛 Ise pole me otse loomulikult veel ühtki kaarti kinkinud, välja arvatud nüüd Abikaasa tööl… Ausõna, ma ei saa aru, miks keegi pärast kõiki neid aastaid üldse vaevub meid meeles pidama. Isegi piparkooke pole me jõudnud viimastel aastatel teha… Aga noo… Ma ikka räägin endale, et järgmine kord oleme usinamad ja… Äkki ükskord siis oleme ka.
Mis Plikasse puutub, siis võite taaskord ise otsustada. Kas paistab, nagu sellel nihverpulgal oleks miskit viga? 😛
Jõulurõõm on üks tore asi!! Kallid teile kõigile ja palju õnne ka 😉
Jõulud hakkavadki siis uuesti mõtet omandama, kui neid oma lastega koos tähistama hakkad. Siis on järsku hirmus tähtis, et kuusk ikka toas oleks jne, ühesõnaga, et ka lastel oleks hiljem hea jõulutunne.