2009

No boot sale for you

Njah. Hommikul oli väljas selline maru, et olin täiesti kindel – ei lähe me kuskile. Siis tuli aga päike välja ja taevas läks selgemaks, nii et otsustasime siiski minna. Kohale jõudes sadas jälle ja suur silt teatas, et car boot sale jääb ära 😛

Kuna ma olin aga enne vaadanud, et Mertoni TK Maxx peaks suht lähedal asuma ning umbkaudne asukoht oli meeles, siis otsustasime vähemalt sinna minna. Pärast pisukest seiklemist ja PC Worldis läpakate uurimist ning suuna küsimist jõudsime ilusti kohale. Sõime Starbucksis hommikust ja kammisime siis veidike TK Maxxi, aga Abikaasa tüdines suht kähku ära, nii et ootas mind autos ja ma siis ka väga pikalt ei tuulanud. Ainult kaks t-särki ostsin, mis pärast Primarki hindu hirmkallid tundusid. Tegelikult on £13 (220 kr) ja £7 (120 kr) muidugi täiesti normaalsed hinnad…

See lilla Punkyfishi särk hakkas mulle kohe meeldima, aga teisega mõtlesin tükk aega – oli üpris kallis, pealegi käsipesu külma veega, pealegi ma lubasin endale, et ma ei osta rohkem musti toppe, pealegi mulle ei meeldi hall, pealegi mulle ei meeldi reeglina ka sedalaadi muster 😀 Aga… Miskipärast see meeldis, istus hästi ja noh… Nüüd mul siis ongi sihuke edev top.

CIMG9437

Turvaistet on kiiremas korras vaja – lootsime täna sale‘ilt osta, aga tutkit. Plika hängis niisama tagaistmel, täiesti seadusevastane. Uut kohe kindlasti ei taha, nii et tuulan Gumtrees ja üritan mingeid teste leida ja üleüldse kogu sellest värgist aimu saada – täiesti tume maa mu jaoks. Esimene turvatool oli mingi Maxi-Cosi, mille Abikaasa õelt laenuks saime – see oli vaid aastaks ja siis meil ju autot polnud, nüüd on vaja vist rohkem kvaliteedile rõhuda, sest saab tihemini kasutatud ja kuni nelja-aastaseks saamiseni ju ka… Ohh. Nii tahaks osta mingi odava 😀 Aga no eks ma uurin ja loen ja üritan otsustada…

Teine päev: +10 rida

Heegeldamine on täielik haigus! Olen täna terve päeva sellega tegelenud – nii palju, kui muude vajalikumate asjade kõrvalt võimalik oli. Pöial on päeva jooksul nagu isegi natuke tuimemaks muutunud – nojah, kõigega ju harjub.

Ausalt öeldes võiks ma veelgi heegeldada, aga värviliste kilekottidega on nüüd täielik jokk. Musta rea sain ära lõpetatud tänu sellele, et leidsin prügikoti, mille sees tekk ja padjad siia rändasid. See oli hea suur, oleks võinud prügikäastis ka ära kasutada, aga no mul oli ju vaja 😀

Siis tegin veel pattu ja võtsin kahele Sainsbury’s kotile lisaks ühe recycling prügi jaoks mõeldud koti, et oranži rea täis saaks. See on tegelikult juba kurjast, sest kogu selle kilekottide heegeldamise mõte on ju taaskasutuses, nii et kasutamata kotte sinna panna pole küll see, mida ma teha tahaksin. Lohutasin ennast sellega, et kuna siin pole kolm aastat keegi elanud, on nendest kottidest nagunii täielik üleküllus (iga kuu tuuakse uus rull), nii et see üks ei loe midagi… Aga siiski, põhimõtete vastu!

Igatahes on mul nüüd alles üks roosa, üks lilla, üks punane, kolm erinevat rohelist ja paar sinist kotti – ühestki värvist ei piisa terveks reaks. Ülejäänu kõik puha valge. Kust ma saan homseks palju lahedaid värvilisi kotte? Ma ju tahan edasi heegeldada! Alt naabreid käisin juba päeval rüüstamas, aga neil polnud ka midagi huvitavamat, kui nood kaks oranži Sainsbury’s ja paar sinist tšurkapoe kotti. Ja muidugi lugematul arvul Tesco omi. Valgeid. Urr.

Ma kaalun viisakaid kirjakesi palvega tuua oma ülearused värvilised kilekotid õilsa taaskasutuse eesmärgil meie ukse taha… Naabritele siis postkasti panna. Aga ma pole kindel, see on äkki liiga jabur. Liiga meeleheitlik 😀

CIMG9431

CIMG9434

Kolmandik on valmis 😛 Kui nüüd ainult värvilisi kotte saaks, siis lõpetaksin ilmselt kiiremini kui nädalaga.

Ühte ja teist

Unustasin eile mainida, et saime juba oma esimese trahvi (meil pole veel nädalatki autot olnud, eks) – Abikaasa õde käis kolmapäeva hommikul teda tööle viimas (too oli eelmise õhtu pubis käigu tulemusena mitte kõige esmaklassilisemas konditsioonis) ning parkis tagasi tulles auto ristmikule liiga lähedale. Nojah, meie maja on siin tänavanurga peal, ju siis oli kuidagi (vat mul lube pole, liikluseeskirja ei tunne). Pooleteise tunni pärast oli trahvikviitung aknal, avastasime selle alles õhtul. £50, kui kahe nädala jooksul ära maksta, muidu poole rohkem. Päris nõme, aga no vähemalt maksis õde poole kinni. £25 ei tapa. Oeh.

Meie SIM-kaardid jõudsid täna lõpuks kohale. Meil on nüüd praktiliselt ühesugused numbrid – ainult minul on lõpus 9, Abikaasal 7. Iirisele ja Murakale andsin märku ka, teised, kes te seda peaksite tahtma – MSNis ja Orkutis on olemas.

Vectone’i üks plussidest, mida ma varem tähelegi ei pannud, on veel see, et kõnepost on tasuta. Suurepärane.

Pangakaart jõudis ka lõpuks kohale. Ma ootan oma tellimistega nii kaua, kuni homme Wimbledoni car boot sale‘il käidud – eks siis ole näha, kui palju ja kas üldse raha üle on (on ju juba üksjagu shopatud ka). Homme olevat vist mingi lasteasjade special, kui ma nüüd õigesti mäletan – no näis, kas on ja kui on, siis kas seal muid asju ka on. Midagi vajalikku saab vast igal juhul.

Aga ma nüüd tagasi heegeldama. Edusammudest kirjutan siis, kui täna enam rohkem ei viitsi.

Murdis lõpuks läbi

Esimene purihammas, mis juba ammu-ammu valendas, on ennast lõpuks otsapidi igemest välja uuristanud. Esimene alumine parempoolne, silmahambanuki kõrval. Kümnes hammas, juhhei! Hambajuubel 😛

Tule veel külla…

…kõigepealt sõidad autoga kaks ööd-päeva siia ja tagasi minnes satud sellise lennuki peale.

Muuseas, tegelikult oli kaks maandumist olnud – Hamburgis ja Berliinis, kui ma ei eksi. Naljatilgad.

Scroll to Top