Käisin täna jälle korsetiproovis, seekord koos seeliku ja kingadega. Välja tuli muidugi see, mille kohta ma põhimõtteliselt teadsin, et see võib juhtuda – rõngaga alusseelikuga on 7 cm kontsad liiga kõrged ning seelik ei ulatu maani. Niisiis on kolm varianti: kas alusseelikut üldse mitte panna, panna tülliga alusseelik, mis ei hoia nii laialt, või siis madalad kingad.
Aga rõngaga alusseelik hoidis ikkagi kõige ilusamini. Ja fotograaf nagunii ütles, et ma ilupiltide tegemise ajaks madalad kingad paneks. Ja ma olin nagunii mõelnud, et miks ma üldse ennast kontsadega vaevan, maani seeliku alt ju kingad suuremat välja ei paista – sellele sain tänases proovis kinnitust, kohe üldse ei paista, kui ma just hiigelpikki samme ei astu.
Nii ma siis kraamisingi kapist välja kingad, mis Iiris mulle kunagi Londonis andis. Mõtlesin neile juba varem, sest need on ju iseenesest väga nunnud ja lilleke on pulmakingale vägagi sobilik, aga arvasin, et kontsaga oleks ikka pidulikum ning ühtlasi mäletasin, et need surusid ühest kohast hirmsasti peale ja olid seega ebamugavad. Aga nüüd ma mudisin neid kõvasid kohti natuke kätega ja on juba pehmem. Nii et kui ma veel mudin ja sudin ja natuke sisse käin, siis peakski korras olema.
Ja teate, ma ei ole üldse kurb – mul on kahju ainult sellest, et ma kohe alguses nende kingade kasuks ei otsustanud. Oleks ära jäänud see kingapoodide kammimisega seotud frustratsioon ja asjatu raha raiskamine (õnneks sain soodukaga, polnud väga kallid). Ma pole enam nii ammu kontsi kandnud, et madalatega ongi parem, ehkki nood kontsaga kingad on tõepoolest väga mugavad, kandsin neid ju kolm päeva korralikult sisse ja hõõruma ei hakanudki. Ja ilmselt on siiski parim ka see, et ma Mehest pikem pole. See oleks olnud küll ainult kolm sentimeetrit ja meil mõlemal on suht ükskõik (temal eriti) – see poleks väljagi paistnud, aga ikkagi… Klassika.
Igal juhul… Kui peaks olema mõni pruut, kel jalanumbriks 41 ning kel on mugavaid 7 cm kontsaga valgeid nahast kingi vaja, siis mul on ühed pakkuda 😉
Käisime täna taas oma peokohta üle vaatamas, kus meie toitlustaja parasjagu üheks pulmaks valmistus. Jaa, meiegi mõtlesime kuupäevale 09.09.09, aga loobusime sellest mitmel põhjusel. Esiteks on see kolmapäev, aga enamik meie külalisi on tööinimesed ja üle poole neist tulevad Tallinnast või Pärnust. Teiseks poleks puude lehed sel ajal veel kindlasti kollased olnud ning kolmandaks oleks igasugused hinnad laes olnud – ja ka näiteks meie peokoht oli juunis, kui seda esimest korda vaatamas käisime, juba selleks kuupäevaks bronnitud.
Aga kõik need arvutud paarid, kes täna abielluvad – ilm on ideaalne, täiesti ideaalne. Mitte lämmatavalt palav, aga soe ja päikeseline ning mõnusa jahutava tuulekesega – just paras, et ennast pulmakleidis mõnusalt tunda.
No olgu peale, mul on ju ammu kokkulepe, et meie pulmapäeval tuleb ka ilus ilm – vot täpselt selline nagu täna, selline tulebki 🙂
Igal juhul, pöördudes tagasi toitlustaja juurde, siis esimene vaatepilt, mis meile sisse astudes avanes, oli selline:
Nii ilus, poleks ise selle peale tulnudki – nois pulmades, kus ma käinud olen, olid šampa klaasid alati lihtsalt laual reas. Varsti saab meie pulmas samasugust vaatepilti näha 🙂
Saime mõningaid toite degusteerida ja need olid kõik tõeliselt head. Okei, me olime ka päris näljased, see võis natuke kaasa aidata 😉 Aga siiski – väga maitsev oli. Saime lauaplaani ja muud asjad ilusti läbi räägitud, kõige vajaliku suhtes kokku lepitud ning ettemaksu makstud. Sellega siis ka korras.
Asjad edenevad ütlemata hästi ja süda läheb järjest kergemaks. Ja tähtis päev pole enam kaugel. Alla kuu on jäänud…