January 2010

Prügimüsteeriumid

Sain Abikaasalt võtta, et tühjad konservikarbid ja munaresti tavaprügisse viskasin. Solvunud kinnitust, et minu poolt said need kindlasti recycling kasti pandud, ei võetud kuulda.

Pärast seda, kui Abikaasa prügikastist ka oma mobiili leidis, jäi ta mind vist siiski uskuma.

HAHA.

Elu võimalikkusest koos üheaastasega 😛

Päh!

Abikaasa läks poodi. Mul tuli järsku hirmus koogi küpsetamise (või noh, söömise 😛 ) isu. Valisin juba retsepti välja, oma vana lemmiku kohupiima-virsikukoogi (kohupiima siinmaal küll pole, aga quark ajab asja ära). Arvutasin ja võrdlesin retseptis soovitatud vormi ja oma hiigelsuure ahjuvormi pindala (no mul pole siin normaalseid koogivorme), et õigeid koguseid teada saada… Helistasin Abikaasale, et talle öelda, mida veel vaja tuua on…

Telefon hakkas siinsamas elutoa põrandal helisema.

Milleks mobiilid, eks, neid pole OMETI mõtet kaasas kanda. Piisab sellest, kui laps nendega mängida saab…

Ma olen nii pettunud. Ja kooginäljas. Urr!

EDIT: Haa! Abikaasa unustas munad ostmata, aga kotletti ei saa ilma teha, nii et ta läks poodi tagasi – saan vist ikkagi oma koogi kätte, njämm!

EDIT 2: ARGH! Minu soovi peale saada valget mahejahu toodi mulle kuradi täistera speltajahu. ARGH! Seda karaskipulbrit ma küll selle koogi sisse panna ei julge.

Kuradi kuradi kurat

Üks asi, mida ma Londoni juures siiralt vihkan, on kõikvõimalikud annetuste lunijad. Juba see on piisavalt halb, kui nad sulle tänaval ligi tikuvad, aga siis on vähemalt võrdlemisi kerge neid ignoreerides mööda kiirustada.

Eriti ülbed ja vastikud on aga nood isendid, kes tulevad koduukse taha. Enamasti olen ma siis hommikumantlis või näen muidu eriti ebakaubanduslik välja, tegelen ei tea millega ja siis pean järsku kuulama välisuksel tiraadi orbudest, vähihaigetest või millestki kolmandast.

Minu kodu on minu kindlus ja ma olen VÄGA häiritud, kui mind siia segama tullakse. Minu meelest on see ebaeetiline ja ei tekita kohe mitte kuidagi soovi neile mingit raha anda.

Tänane idioot otsustas tulla sel ajal, kui Plika lõunaund magas. Meie uksekell ajab surnudki üles. Võite kolm korda arvata, kas ma olin tavalisest veel kümme korda tigedam või ei.

Eestis on kleepsud, mis paluvad rämpsposti mitte panna, ma peaks panema uksele kleepsu, mis käsiks annetuste küsijatel eemale hoida.

Aaargh!

Snow day

Eile hilisõhtul:

CIMG9211

Täna hommikul:

CIMG9213

Ja õhtupoolikul:

CIMG9218

Abikaasa ülemus helistas hommikul ja ütles, et ärgu tööle tulgu, nad ei tee kontorit lahti. Hea küll, lisaks pisukesele lumele oli neil veel mingi kütte probleem, miski ei töötanud ja kõik olid eelmised kaks päeva mütsidega ringi käinud 😀 Meie olime igatahes väga rahul, chillisime siin kodus ja vaatasime aknast lund. Mina õue ei jõudnudki, Abikaasa käis päeval Plikat magama jalutamas ja õhtul poes. Aga no lund vast veel jätkub, küll jõuan ka mina.

Loodetavasti sajab öösel veel ja Abikaasa on homme ka vaba 😛

Scroll to Top