Unest ja trukkidest

Ma suudan juba mõnda aega Plikat probleemideta magama panna – pole enam vaja ei tissi ega kärus loksumist. Lõuna ajal on isegi lihtsam – sobival kellaajal (täna näiteks veidi peale üht) läheme magamistuppa, tõmban kardinad akende ette, nii et on piisavalt hämar ja heidame koos suurde voodisse. Kui ta on eriti väsinud, siis paneb silmad kohe kinni ja rohkem polegi vaja… Enamasti võtan ta kaissu ja laulan. Täna näiteks vigises alguses, aga kaisust välja ei roninud ja esimese salmi lõpuks (hm, ma ainult üht oskangi – teate, see “uinu mu kallis lapsuke hällis”) magas nagu inglike.

Õhtuti on vahel veidi rohkem jauramist ja viginat, aga üldiselt jääb suht okeilt (laupäeva õhtu oli erand!). Ööseks tõstame enamasti oma voodisse ja kui hommikul viriseb, siis kaissu. Täna öösel ei viitsinud teda oma voodisse tõstagi, oli kaisus ja nunnu.

Suures voodis on teda selles mõttes mugavam magama panna, et siis me saame ise lähedal olla – lähedus aitab. Lõuna ajal läheb nii palju kiiremini ja valutumalt – kui ma ta kohe oma voodisse tõstaks, ei saaks ta kaisus olla ja viriseks kauem. Pluss sellel voodil on vastikult kitsad pulgad, nii et oma kätt nende vahelt läbi panna (patsutamiseks ja silitamiseks) on ebamugav ja tegutsemisvabadus piiratud. Õhtuti jääb vahel kohe oma voodisse ka – siis, kui suurest voodist välja ronida tahab 😛 Eks peab hakkama teda aegamisi rohkem oma voodis ja iseseisvalt magama jääma harjutama, aga progress on siiski nähtav ja praegu olen igati rahul.

Teine tähelepanek: Plikast on saanud trukivaenlane. Täpsemalt kisub ta need kõik lahti KOHE, kui ma midagi kinni saan. Hea küll, bodydega on ok, neid trukke (veel) ei kisu. Aga tudukombe või näiteks traksipüksid, mille jalgevahe on kogu ulatuses trukkidega… No pole üldse mõtet kinni pannagi, kohe kisub kõik lahti. Ma siis ei panegi, käib pükste asemel “seelikuga”. Tüütu igatahes. Kas on lootust, et see millalgi üle läheb? Pean talle just uusi tudukombesid ostma, enamik neist on ju trukkidega. Eelistaksin eBayd, see seab valikule piirangud, eriti kui soovin peale trukitu oleku veel midagi nunnut 😛

5 thoughts on “Unest ja trukkidest”

  1. Mina loobusin tudukombedest, kui laps sai 1a2k vanaks ja hakkasin kasutama tavalisi 2-osalisi pidžaamasid. Neid on väga nunnude piltidega ja pole mingeid segavaid tüütuid trukke ka. Kui nüüd vahepeal külm oli, siis jätsin lihtsalt sokid jalga.

  2. Siis võib-olla juba üldse mõni pehmem pikkade käistega body ja pidžaamapüksid? Või siis lukuga tudukombe.

  3. Kui ilm oleks soojem, siis ma ostakski tavalise pidžaama, aga praegu veel ei tihka – Plika magab ju 75% ajast ilma tekita, kui siis veel selg ka paljas oleks… No muidugi, lühikeste käistega body võib samamoodi alla panna, see veidi päästaks.

    Ühesõnaga tudukombe tundub mõnusam ja kompaktsem. Aga kui ta sellel kõik trukid lahti kisub, siis ei jää kompaktsusest muidugi suurt miskit järele 😛

  4. ma võitlen ka oma lapsega. tegelt mul tekkis 2 küsimust 🙂

    kas te saate prügikasti n-ö lahti hoida? et kas plika sealt mingeid asju söömas ei käi?
    meie pidime kõik asjad luku taha panema… aga ma pole kaetanud lootust, et see kõige suhu toppimine üle läheb.

    magamine… et kas te magate madratsi peal? või mismoodi plika üksinda suures voodis muidu olla saab. maha ei kuku?

  5. Suhutoppimise tippaeg on meil möödas… Ma ei mäletagi, millal see täpselt lõppes. 6 kuud? 9 kuud? Nüüd nätsutab vahel paberitükke, aga mitte alati ja kõiki, prügikastist võetut suhu toppima ei kipu.

    Kuni 11-kuuseks saamiseni magasime põrandal, nüüd on tavaline voodi. See on lihtsalt suur ja ta ei keera ennast sealt maha, kui keskele panna. Kui ärkab, ronib ise. Suur tüdruk, oskab ju 🙂

Leave a Comment

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Scroll to Top