Ma ei ole ikka veel harjunud sellega, kui lihtsasti Plika oma voodis magama jääb. Kas tõesti aitavad need väljaskäigud nii palju kaasa või on ta lõpuks ometi ära harjunud? Ehk aitab ka see, et Eestis olles õppis ta kaisuloomi päriselt kaissu võtma?
Igatahes täna sõime ilusti lõunal suppi (Plika sõi täitsa ise – hea küll, ma hoidsin tal taldrikut vastu rinda, et asi väga lögaseks ei läheks), siis vahetasin tal mähkme ära, läksime magamistuppa, tõmbasin kardina akna ette, panin ta oma voodisse, andsin mõmmiku kaissu, niheles paar minutit ja juba magaski. Ei ühtki nutupiuksu!
Nii ma siis rõõmustangi iga päev. Eks kunagi vast harjun ära ka 🙂
Kuni järgmiseni 😀
See kestab kuni ta õpib voodist välja ronima, selleni läheb heal juhul isegi pool aastat, oleneb, kui kõrge voodi on.
aga kas voodil pulki ei saa ära võtta. 3st piisab. siis saab plika sealt ise sisse ja välja käia 🙂
aga muidu olen kade, et ta sul nii tubli on 🙂
Päikest teile sinna.
No selle voodi põhi on nii madalal, et kui ta seal püsti seisab, saab lõua ääre peale panna, vaevalt et poole aasta pärast välja ronitud saab. Aga eks ma tahaks ta mingi hetk nagunii võrevoodist tavalisse liigutada + Eestisse me siinset nagunii kaasa ei võta. Eks elu näita 🙂
Ma arvan, et su plika on tänu jalutuskäikudele mõnusalt väsinud, seega tuleb uni kohe ja väga hea. Mida rohkem laps liigutab ennast, seda rohkem väsib 🙂
Ja eks harjumus teeb ka pikapeale oma töö 🙂
Iga laps ei ronigi võrevoodist üle. Mul esimene magas kuni pea kolme aastani kinnises võrevoodis, teine ronis üle 1a ja 2 kuuselt, kolmas aga 1,6 aastaselt.
Me võtsime pulgad ära pärast seda, kui ta ise õppis ennast üle ääre upitama ja pea ees alla kukutama – tundus turvalisem 🙂
Aga senikaua, kuni ta turnimist ei harrasta, pole küll mõtet pulki ära võtta, sest kui ta õpib ise välja tulema, on rahulikult üksi magamajäämisega selleks korraks jälle kõik. Meie poisile oli ka ülemine äär õlgade kõrgusel, kui ta esimest korda sealt välja end kukutas. Olete juba kogenud ka ise, et lapsed on uskumatult osavad!
Ja kui vaadata seda suurt patja voodis, siis võib plika avastada üsna ruttu, et kui padi kahekorra keerata, saab selle pealt kõrgemale end upitada. Meil oli kaisuloom selleks kõrgenduseks.
Õnneks oli meil suur voodi võreka kõrval ja pea ees kukkumine lõppes voodis, mitte põranda peal.
Abikaasa väitel saab neid pulki eemaldada vaid saega ehk pöördumatu protsessi käigus, mis muudaks voodi hilisema maha müümise problemaatiliseks. Mitte et me tingimata PEAKS müüma, maksime selle eest vaid £15 🙂
Viimasel ajal pole Plika üritanudki enam võrekast välja saada – ilmselt on aru saanud ja leppinud teadmisega, et ei pääse. Loodan, et ronimiskatsed jäävad kaugesse tulevikku. So far, so good…
kas plika ei roni isegi püsti enam voodis? oi, kuidas ma ootan seda aega, et need õhtused maadlused läbi saaksid.. püsti-pikali, püsti-pikali jne 🙂
Kusjuures ei tõuse enam jah üldse püsti, ma ise ka imestan! Istuli korraks, seda küll vahel, aga enamasti ta lihtsalt niheleb ja pöörab ja otsib head asendit… Täna lõuna ajal virises ka minutikese, aga jäi siis järgmise paari minutiga magama. Õhtul vajus täitsa hääletult – no ta hängis tavalisest kauem üleval ka, pool kümme viis Abikaasa ta oma voodisse ja kohe kustus.
Mul oli vahepeal ikka päris pikalt tunne, et ma ei jõuagi magama panemisega kuskile, et see jääbki igavesti pikk ja nutune protsess olema. Ei mina tea, mis juhtus… Aga naudin seda aega, kuni antakse 🙂
Vbla kindlam rutiin mõjub ka soodsalt – kui enne oli lõunaune aeg liikuvam, 12 ja 14 vahel, siis nüüd on kindel laks, et 12.45-13 vahel tõstan ta voodisse, paistku siis väsinud või mitte, õhtul 21-21.30 kandis. Ja magab nigu miška.