April 2010

Kevad

Hommikupoolikul mänguväljakul käies oli sooja 12 kraadi – Plika jope ja mütsi võis rahus nurka visata, lühikeste käistega bodyst, pikkade käistega pluusist ja puuvillasest dressikast oli enam kui küll. Jalad tundusid kinnistes kingades higistavat, proovib siis järgmine kord veidi lahtisemaid ja õhemaid suvekingi.

Tellisin eelmise nädala teises pooles eBayst suuremal hulgal nodi – odavaid raamatuid, piima vahustamise kannu ja termomeetri, mähkmepükse nii mulle kui õekesele… Lihavõttenädalavahetusel seisis post neli päeva, aga siis hakkas riburada pidi pakke tulema – üleeile kolm, täna kuus. Üleeilsetele pidin ise järele minema, sest olin postiljoni käigu ajal Plikaga mänguväljakul, täna toodi õnneks siis, kui me juba kodus olime ja Plika magas – kaks korda käidi kusjuures, Plika õnneks uksekella peale üles ei ärganud. Tund tagasi võitsin just õekesele kolm oksjonit ühelt müüjalt ja sain postikulule mõnusa allahindluse, üks oksjon on veel vaatluse all ja siis peakski kõik vajalik olemas olema. Hetkel ootan veel kaheksat pakki, varsti tuleb ilmselt kaks juurde. siis unustab eBay jälle mõneks ajaks ära 😛

Jõudsin Plika uneajal peale eBayga seotu veel tuba koristada ja hunniku pabereid ära sortida – prügikasti ja korduvkasutusse.

Tavaliselt viskab Plika oma kaisuloomad, kellega koos ta tuttu läheb, suht kohe voodist välja – lootuses, et ma neid siis tagasi andma tulen. Aga ma enam ei lähe, lasen tal viriseda, laulan teisest toast ja lähen uuesti sinna ainult siis, kui virin kõvemaks nutuks muutub, enamasti jäävadki loomad põrandale ja Plika magama. Aga täna käisin teise korra veel ja andsin talle loomad tagasi. Paar minutit hiljem oli vaikus majas ja mulle avanes järgmine vaatepilt:

CIMG9856

Mm, nüüd on väljas juba 15 kraadi. Annan Plikale süüa ja läheme siis teisele ringile. Patt oleks toas istuda!

Hommik

Päike paistab aknast sisse.
Keegi pole öö jooksul midagi kirjutanud, nii et lugesin hommikusöögi kõrvale FB news feedi.
Kohvi sisse sai liiga vähe suhkrut, aga ongi kasulikum – ega ometi ei viitsinud kööki minna, et juurde panna.
Kadri toodud rukkileib Abikaasa tehtud kotlettide ja tomatiga.
Laps, kes tekitas draama sellest, kui üritasin teda pooleks minutiks mähkme panemiseks selili panna, aga kes nüüd ülima rahuloluga oma riidesahtli sisu mööda tuba laiali loobib.
Taustaks Dagö ja Genialistid, mis Abikaasa arvutis mängima jäid.

Ilus elu.

Plaanid selged

Aprill möödub vaikselt.

1-9. mai on Maris külas.
11-17. mai oleme Plikaga Rootsis, vaatame värske ilmakodaniku üle ja kohtume ka vanaemaga.
20-27. mai on Krissu külas.

30. mai varahommikul hakkame tõenäoliselt Eesti poole sõitma. See kuupäev võib veel paari päeva võrra edasi nihkuda, aga oleme praamipiletite hindu vaadanud – suht samad, elamise pakib ühe päevaga kokku küll, mis siin ikka hädavajalikust kauem passida. Kuna 31. mai on esmaspäev ja riigipüha, siis on Abikaasa viimane tööpäev juba 28. mai 🙂

Ühesõnaga jälle Eestisse. Päriseks, kuivõrd me seda enam öelda saame. Ütleme siis nii, et hetkel UK-sse tagasipöördumise plaane pole. Sai pikalt ja tõsiselt kaalutud, aga kuna Abikaasa nii palju palka juurde ei saanud, et oleks olnud mõtet siia jääda, siis otsustasime Eesti kasuks – kokku hoidma peaks mõlemal pool, Eestis on küll väiksemad palgad, aga ka odavam elada + sõbrad ja perekond. Kahe väikese lapsega tunduvalt etem.

Ja seekord kolime hoopistükkis Pärnusse. Täpsematest plaanidest räägin ehk kunagi hiljem, aga otsus sai tehtud vägagi oluliste argumentide põhjal. Eks näis, kuidas Abikaasa tööga olema saab, aga midagi ikka leiab või ehk mõtleme välja, mis asja ise ajama hakata või siis tutvuse kaudu… Kuidagi saab kindlasti hakkama.

Sihukesed plaanid siis. Ja ma olen nendega üpris rahul 🙂

Seiklusrikkad päevad

No hea küll, mitte et miskit põrutavat juhtunud oleks, aga viimased kaks päeva on tavapärasest rutiinist siiski mõnevõrra eristunud 😛

Eile käis Kadri külas, sai palju juttu räägitud, muuseas vaieldud elu eesmärkide, nende saavutamise ja ökoehituse teemadel. Tegelikult me jõudsime suht samade asjadeni välja, lihtsalt kujutlus teekonnast oli erinev. Ja ehitusteema on mul nüüd jälle mõtetes nii kinni, kui üldse olla saab. Ega me lähema paari aasta jooksul kindlasti ei kavatse miskit ehitama hakata, aga kunagi tulevikus raudselt. Seni võib ju unistada.

Abikaasa tegi esimest korda elus ühepajatoitu, see sai imehea… Toorjuustukook oli ka imehea, Abikaasa tellis oma sünnipäevaks samasuguse.

CIMG9851

Täna hommikul rõõmustas Plika mind sellega, et suutis poolalasti korteris ringi jooksmise vahepeale täiesti iseseisvalt potil käia – mina olin sel ajal köögis ja tegin endale süüa, miski hetk tuppa tulles tundsin, khm, aroomi… Ja avastasin, et see tuleb täiesti õigest kohast. Uskumatult suur samm – seni oleme pidanud ikka Plikal kõrval istuma ja teda lõbustama, vaid siis on vahel õnnestunud. Aga hakkab lõpuks seostama!

Ilm, mis oli kõik neli vaba päeva eriliselt halb, läks täna otse loomulikult imeilusaks – päike paistis terve päeva ja oli jälle soe, nii soe. Läksime Plikaga kell üksteist mänguväljakule, nagu igal hommikul ja avastasime, et seal kõrval toimub mingi projekti raames playout ehk kohale sõitis vahva kirjuks värvitud autobuss viie vabatahtlikuga, kes seadsid üles kõiksugu vahvaid asju – sai maalida, mängida, meisterdada, joonistada… Ja see kõik oli täiesti tasuta. Ma sain kava ka, meie linnajao erinevates parkides teevad seda terve aprillikuu, iga päev kaks parki, 12-14 ja 15-17, meie omasse tulevad kahe nädala pärast veel korra. Üritus oli mõeldud küll 3-15 aastastele lastele, aga Plikat keegi ära ei ajanud, ta oli seal esimese tunni jooksul ka ainus laps 😀 Meie mänguväljakul on nimelt hommikupoolikutel täielik vaikus, paremal juhul on üks Plikaga samas vanuses laps veel. Aga päraslõunal, nii harva, kui sinna siis satume, on seal see-eest palju lapsi, nii et nad oleks pidanud pigem õhtuse aja valima.

Igatahes oli ka Plikal lõbu laialt – kõigepealt vaatas ta poole kaheteistkümnest saadik, kuidas nad asju üles seavad, kooserdas otse loomulikult jalus ning näppis kõike… Ja siis sai kolmveerand tundi vaibal lebotatud ja ühe kasti sisu uuritud – seal oli kõiksugu muusikariistu, need tilisevad kellad ja igasugused raputatavad asjad ja… Lõbu laialt! Tavaliselt hakkame 12 paiku kodu poole astuma, seekord läksime alles kolmveerand üks. Lõunauni jäi lõppkokkuvõttes kõigest veerand tundi hiljaks, polnud hullu. Igal juhul oli väga lõbus ja kahe nädala pärast oleme ka kindlasti kohal. Meie lahkudes tekkis juba teisi lapsi ka, nii et loodetavasti sai see vahva üritus korraliku hoo sisse.

Õhtut sisustas Plika muuseas sellega, et sai kätte oma s*tase mähkme ja määris selle vannitoas igale poole laiali – vaibale, põrandale, kraanikausi jalale… Nojaa, täiesti meie viga, et see üldse tema käeulatuses oli, ma unustasin õigel ajal ära likvideerida. Tagajärgede koristamine võttis kolm korda kauem aega. Aga noh, humoorikas sellegipoolest… Tagantjärele vähemalt 😛 Eks vannitoa põrandat oligi juba vaja pesta.

Sellised juhtumised siis meie peres 🙂

Aga teate, ma pean ikka iga päev tunnistama, et elu on ütlemata ilus ja ma olen nii õnnelik. Hea on osata tunda rõõmu igapäevastest pisiasjadest, ma valdan seda kunsti järjest paremini!

Scroll to Top