Mingi hetk uurides, kuhu Plika kadus, avastasime ta köögist – istus oma toolis, kahvel käes, ja matsutas. Kuna Maris imestas, kuidas Plika ikka sinna kõrgesse tooli saab, tõstsime ta põrandale ja palusime kordusetendust. Ega Plika kade pole, kohe saime ka 🙂
täiega, nii osav!!! 🙂
issand, kui tubli laps 🙂 nälga ta teil küll enam ei jää 🙂
väike kavalpea 🙂
appi, pole võimalik… nii vahva 😀 Ta on ikka hirmus hakkaja tüüp teil!
Tundub, et tool hakkab oma eesmärki minetama? 😛
Nii tubli tüdruk! Ma alguses mõtlesin, et kuidas ta nii kaugelt tooliga lauale ligidamale pääseb, aga pikad ja tugevad käed tulid kasuks 😀
Super. Oh, kuidas tahaks ka väikest rõõmupalli.. 😛