Olime kõik köögis ja tegime salatit. Miski hetk hakkasin mõtlema, et Plikast pole juba tükimat aega kippu ega kõppu, toas ka kahtlane vaikus. Läksin siis asja uurima:
Pildil ei tabanud pooltki nii head hetke. Tegelikkuses oli Plika näol palju maiam rahulolu, pruunid peopesad on suutnud osavalt ära varjata, isegi näol puhtama poole ette keerata. Korralik murjan oli.
Õnneks olid need pulgad peenikesed ja ainult kaks karbis alles. Kui te oleks kuulnud seda seakisa, kui Abikaasa Plika käest viimase pulga ära sõi…
Elu teine šokolaad vist. Eelmine kord sai kuskilt pool kommi kätte vms. Eks näis, kas kasvavad sarved pähe või mitte 😛