Kuna Abikaasal on juba üle nädala aja jalg paistes (oleks isegi töövõimetusleht antud, aga ta oli selleks ajaks vaid kolm päeva tööl käinud, ei hakanud võtma), ei käi ta hetkel tööl jala – ema viib ja toob autoga. No ja kuna tööpäev algab kell kaheksa, oli see ühtlasi suurepärane võimalus ka turule maasikajahile minna.
Selleks ajaks, kui meie Plikaga ennast voodist välja ajasime, ootas köögis veel viis kilo maasikaid. Kilohind oli 40 kr, ema kauples 37 peale. Ja oo, need olid tõeliselt ilusad maasikad – magusad ja terved ja sorditud. Ei mingit löga!
Puhastama hakata polnud enne mahti, kui paar tundi tagasi, nüüdseks on teine laar moosi sügavkülmas. Seekord panin kaks karpi terveid maasikaid kah – nii ilusate puhul oleks olnud patt seda mitte teha. Mulle üldiselt maitseb toormoos tervetest maasikatest rohkem, aga koogi kaunistamiseks kuluvad kindlasti ära. Raputasin väheke pruuni suhkrut ka vahele, et marjade kuju paremini säiliks. Eks siis, kui kunagi sulatamiseks läheb, ole näha, kui palju sellest tolku oli.
Nüüd on süda igatahes rahul. Ei tea ju, kui palju sealt sugulase põllu pealt veel saada õnnestub – selle peale ei saanud ometi lootma jääda. Nüüd on täitsa korralikud varud, isegi kui enam üldse midagi juurde ei tule. Meie teise korilassuve kohta igati rahuldav 😛