July 2010

Tehnokontroll ja meeldivad pisiasjad

Käisin täna ämmaka juures. Pärast kaht kuud muutumatut kaalu on viimase kolme nädalaga ometi kaks kilo juurde tulnud – oli ka aeg sel lapsel kasvama hakata. Ämmakas mõõtis ja arvutas, et poiss kaalub praegu umbes 3 kg, sünnihetkeks ennustas kaalu 3,3-3,5 kg, mitte rohkem. Sobib! Asend oli sama, mis kolm nädalat tagasi – ilusti peaseisus ja sealt enam ära ei keeravat.

Vererõhk kõikus keskmise ja madalapoolse vahel, aga kuna enesetunne on hea, pole vahet. Mingeid soolasid oli natuke liiga palju olnud (ehkki normi piires), nii et pean nüüd rohkem vett jooma. Ja maasikaid ka kahe suupoolega pugima, kuni veel antakse – järgmise kolme nädala pärast võtab siis vereproovi ka.

Oo, ja siis ma sain teada, et kui ma lauale pikali heitsin, oli kõht korraks toonusesse tõmmanud. Ma pole nimelt kunagi varem aru saanud, kas mul siis on neid toonuseid või mitte – valulikke igatahes mitte, aga vahel olen mõelnud, kas see kõht siis nüüd tõmbas kõvaks või… Et ju siis vahel on. Aga ega ma muidugi enamasti midagi aru ei saa 🙂

All in all – etteaimatav, aga siiski alati hea kuulda, et kõik on suurepärases korras.

Ema oli nii kaua Plikaga mänguväljakul, pärast läksime korraks suurde Maximasse. Seal on see eraldi kassa, kus rasedad ja alla kolmeaastaste lastega on sildi järgi eelisjärjekorras. Parasjagu maksis üks lastega pere, pärast neid oli kaks-kolm niisama tüüpi. Mina muidugi seisin rõõmsalt saba lõppu – häda mul ju miskit pole, ei ole minust vahele trügijat, isegi kui sildi järgi tohiks. Aga kassapidaja ütles ise teistele, et nad meid ette laseks. Keegi veel midagi virises, aga sai vastuseks: mina neid reegleid ei tee. Nii et kõrgemalt poolt on käsk kätte antud, sweet. Eks ole ju ikka mugav, kui kiiremini saab 😛

Mulle see suur Maxima hirmsasti meeldib – valik on hea, ruumi palju ja hinnad ka soodsad. Mitte sugugi kõik, nagu mu ema juurde märkis, aga siiski paljud.

Aga nüüd ma lähen võtan natuke herneid, kirsse ja kommi (mm, Maximas on praegu üks itaalia maiuse nimeline komm soodukaga, hirmus head on!) ning loen raamatut, kuni Plika üles ärkab.

Saak, vol 2

Kuna Abikaasal on juba üle nädala aja jalg paistes (oleks isegi töövõimetusleht antud, aga ta oli selleks ajaks vaid kolm päeva tööl käinud, ei hakanud võtma), ei käi ta hetkel tööl jala – ema viib ja toob autoga. No ja kuna tööpäev algab kell kaheksa, oli see ühtlasi suurepärane võimalus ka turule maasikajahile minna.

Selleks ajaks, kui meie Plikaga ennast voodist välja ajasime, ootas köögis veel viis kilo maasikaid. Kilohind oli 40 kr, ema kauples 37 peale. Ja oo, need olid tõeliselt ilusad maasikad – magusad ja terved ja sorditud. Ei mingit löga!

CIMG0973

Puhastama hakata polnud enne mahti, kui paar tundi tagasi, nüüdseks on teine laar moosi sügavkülmas. Seekord panin kaks karpi terveid maasikaid kah – nii ilusate puhul oleks olnud patt seda mitte teha. Mulle üldiselt maitseb toormoos tervetest maasikatest rohkem, aga koogi kaunistamiseks kuluvad kindlasti ära. Raputasin väheke pruuni suhkrut ka vahele, et marjade kuju paremini säiliks. Eks siis, kui kunagi sulatamiseks läheb, ole näha, kui palju sellest tolku oli.

CIMG0983

CIMG0984

Nüüd on süda igatahes rahul. Ei tea ju, kui palju sealt sugulase põllu pealt veel saada õnnestub – selle peale ei saanud ometi lootma jääda. Nüüd on täitsa korralikud varud, isegi kui enam üldse midagi juurde ei tule. Meie teise korilassuve kohta igati rahuldav 😛

Saak

Eelmisel aastal tegime maasikamoosi 11. juulil. Toona sai turult ostetud viis kilo maasikaid, Abikaasa ja tema sõber puhastasid, mina ainult tampisin.

See aasta on maasikaid vähe, tippaeg kuidagi ootamatult mööda saanud ja hinnad poole kallimad. Aga meile langes sülle suur õnn – saime minna Abikaasa sugulase maakodu maasikapõldu rüüstama. Mina, olgem ausad, korjasin rohkem suhu ja ägisesin niisama, ei ole just kõige kergem sellise kõhuga muudkui kükitada ja jälle püsti tõusta… No natuke sai ikka ämbrisse ka 😛 Aga Abikaasa tegutses väga operatiivselt, tunni-pooleteisega oli umbes viis kilo olemas.

CIMG0963

Abikaasa jäi Plikaga magama, ema aitas puhastada ja tampida, nüüd on kolmteist karpi sügavkülmas. Ilmselt umbes sarnane kogus, kui eelmine aastagi sai. Aga seekord läheme paari päeva pärast jälle korjama. Loodan, et saame vähemalt teist sama palju veel 😛

CIMG0971

Tabavad mõtted

Kuna mul on viimasel ajal hirmus palju vaba aega ning pole ikka veel olnud meeles Abikaasa ema keldrist lugemata raamatuid ära tuua, kolan keskmisest enam netis meelelahutust otsides ringi – ehk siis loen igasugu ajalehti ja piilun mitu korda päevas ka Blogtreesse. Ega ma seal rohkem midagi teha ei viitsi, kui vaatan enim loetud postituste listi üle ning kui miski huvitav tundub, loen läbi.

Noo, ja nii sattusin ma eile õhtul ühele ilusale postitusele. Ja ma kujutan ette, et pooleteise kuu pärast mõtlen ma umbes-täpselt samamoodi 🙂

Scroll to Top