Tuleb jälle harjuda

Päris veider on üle pika aja olla olukorras, kus raha lihtsalt ei ole. No et konto saab tühjaks ja siis võta krediitkaart appi või ime näppu… Nii kaua istusid pangaarvel võrdlemisi suured summad, kogusime ju sissemakse jaoks – ühesõnaga kulutada tohtis minimaalselt, aga vajadusel oli raha ikkagi olemas.

Kuna otsustasime minu nimel oleva Elioni lepingu siiski Tartusse jätta, et meie vana kodu praegused elanikud saaksid seda kuni välja kolimiseni kasutada, mõtlesime Pärnusse Abikaasa nimele uue lepingu teha. Ja siis äkki tuli täiesti lambist välja, et tal on Elionis 1500-kroonine võlg. Aastast 2003!!! Ta ise ei teadnud sellest midagi, krediidiinfosse polnud ka läinud, täielik müstika. Jajah, tal oli tollal paar muudki asja, mis maksmata jäid, aga need kõik said eelmise aasta alguseks ilusti ära makstud, kuna Elionist aga mingit infot kuskil polnud, siis ei olnud tal sellest õrna aimugi (nüüd, kust võlast teada sai, mõtles välja küll, mille eest). Niisiis ootamatu väljaminek – hea muidugi, et nüüd makstud, ei jäänud kuskile ripakile, et aastate pärast välja ujuda ja ebameeldivusi tekitada.

Aga nüüd on meil kõik sissetulekud väga ära planeeritud, nii et kui midagi sellist tuleb, võib nats rööpast välja lüüa. Vaatasin just meie kontoseisud üle ja kui esimesed laenu- ja kindlustusmaksed homme maha lähevad, siis ei jää isegi nii palju raha alles, et pesumasin reedel ära osta. Hea küll, ostetud saab ikka – saan puuduoleva summa krediitkaardiga juurde maksta.

Aga see tähendab ajutist miinust, mis mulle ei meeldi. Rääkimata sellest, et kui praegu ei ole meil mingeid lisakulusid, kuna poes me suuremat ei käi, maksame vaid iga kuu lõpus toiduraha, siis nädala pärast oleme juba loodetavasti omaette ja siis on vaja ju ise regulaarselt süüa ostma hakata :)

Einoh, hakkama saame ikka. Ootan üht raha, mis oleks pidanud juba eelmise kuu lõpus laekuma, vast tuleb selle nädala jooksul (eks pean minema jälle ise torkima, uhh), oleks vähemalt esialgu söögiraha olemas. Siis on üks summa veel lähiajal tulemas, millest tolle miinuse makstud saab ja teine summa hiljemalt kuu lõpuks, mis kulub ka kindlasti kohe ära, sest uues elamises tekib alati paratamatult mingeid (loodetavasti väiksemaid) ootamatuid ja vältimatuid väljaminekuid.

Nii et jah, KUI need rahad nüüd kõik ilusti tulevad, siis ei löönud see lisaväljaminek meie plaane lootusetult sassi. Kui ei tule, siis on juba tunduvalt kehvemini.

Aga noh, küllap ikka läheb hästi, eks.

Peab üritama võimalikult kiiresti jälle mingid säästud tekitada, siis ei taba sellised ootamatused nii… Ootamatult :)

Mõtisklen siin endamisi, kas oleks pidanud voodi, madratsi, pesumasina pealt veel kokku hoidma (eriti viimase pealt, kuna seda pole veel ostnud, seega võiks pmst ümber mõelda ja odavama valida vms) – aga tunnen, et ei peaks. Oli nii plaanitud, saame hakkama ja need konkreetsed asjad on nii olulised, et ei taha järeleandmisi teha.

Tegelikult ei tohiks üldse viriseda, asjad on ju niigi hästi. Ega ma ei virisegi, lihtsalt mõtisklen :)