2010 – Page 46 – Tikri blogi

Minu ilus tüdruk

20/05/2010 / plika, rõõm / 3 Comments

Ma olen küll see inimene, kes jälestab tittede puhul roosa-helesinine liigitust ning eelistab iga kell võimalikult unisex riideid, aga sellegipoolest on mind viimasel ajal häirinud, et Plikat kogu aeg poisiks peetakse.

Vanasti ei läinud see mulle üldse korda, sest toona pidasin tema riideid piisavalt plikalikuks. Viimased kuud juhtus aga tõepoolest nii, et kõik nood riided, millega igapäevaselt sai väljas käidud, olid kuidagi üheselt poisilikud – nii jakk kui püksid Primarki poiste poole pealt, kingad, ehkki sätendava paelaga, helesinised… Käru on meil ju ka sinine.

Nii oli tõepoolest täiesti arusaadav, et Plikat 100% poisiks peeti – nägu võis ju plikalik olla, aga kõik riietuses viitas üheselt poisile. Kui enne olin suutnud poisilikke riideid tüdruku omadega miksida, siis nüüd läks kuidagi liiga siniseks ja mustaks.

Täna oli aga Plikat üle pika aja lust vaadata, no nii plika kui plika. Liblikaga kingad, lilleline müts, püksid ka pigem plikalikud (ehkki mitte nii väga, et ma neid poisile jalga ei paneks) – kõik on uued asjad. Nojah, kingad olid ammu olemas, aga ootasid parajaks saamist. Jakk on ka varasemast, aga nii unisex, kui veel olla saab – sellest ei oska mingeid soojäreldusi teha, sõltub ikka ülejäänud riietest.

Minu emasüda on nüüd rahul. Mul on kodus jälle ilus plika 🙂

Eesti võlud ja valud

20/05/2010 / eesti, virin/urin / 4 Comments

Nonoh, pannes kirja plusse-miinuseid ära kolimise asjus, sai London just Eesti uudiseid lugedes ühe rasvase plussi juurde.

Ma olin täiesti unustanud Eesti suvede suurima nuhtluse – SÄÄSED. Krt, eelmine suvel oli neid üle mõistuse palju, see aasta siis jälle? EI TAHA!

Argh.

Pildikesi Rootsist

20/05/2010 / plika, rõõm, rootsi / 2 Comments

Vanaisa andis torti:

Piilub:

Ärijutud:

Väike poiss ja suur voodi:

Suvi:

Vanaema väike abiline:

Kiiiiiisud!!! Imepisikesed imenunnud kiiiiiisud!!!

…ja hobune kah 😛

Idülliline suvepäev

19/05/2010 / plika, rõõm, seltsielu / 4 Comments

Täna on üks ütlemata mõnus ja tegus päev olnud.

Hommikul veidi peale üheksat kihutasime Plikaga rongi peale, et MrsB-le külla minna. Viivitasin Oysteri piiksutamisega, kuni kell oli minutike üle poole kümne ning off peak aeg ametlikult alanud. Otse loomulikult oli seal jaamas, kus ma ümber istuma pidin, käruga läbitava värava Oysteri lugeja katki, nii et mul kästi mujalt välja piiksutada, mille tagajärjel ma ennast hoopis teist korda sisse piiksutasin ja Oysterilt jälle maksimumsumma maha võeti. Noo, lubati, et kui ma homme hommikul Oyster helpline‘ile helistan, siis saan tagasi. Loodame parimat. Aga muidu sujus reis tõrgeteta, MrsB maja leidsin ka kohe üles, ei mingit ekslemist.

Ilm oli imeline – päike paistis palavalt, täielik suvi. Chillisime aias ja pidasime väikest piknikku. Alguses oli Plika arg nagu võõras kohas tavaliselt – hoidis aga minu lähedale, ühe käega minu põlvest kinni, teisega ajas mustikaid suhu.

Mõni aeg hiljem läksime tuppa päikesevarju, selleks ajaks oli Plika juba julgem. Nii palju põnevaid mänguasju, mida kõike järele proovida! Kui siis hiljem aeda tagasi läksime, polnud argusest enam haisugi – päterdas aga paljajalu ringi, ratsutas koeraga ja oli muidu rõõmus.

Meie saime MrsB-ga juttu puhuda ja kassi nunnutada. Just laupäeval vaatasime Rootsis kassipoegi ja ütlesin, et kunagi kindlasti võtame ka, aga kümne aasta pärast näiteks, mitte enne, ma olen loomapidamiseks liiga mugav ja laisk. Pärast paari tunnikest Kikiga olen juba teisel arvamusel – võiks ju küll võtta ühe kassi juba varsti 😀 No näis. Aga Kiki oli üle mõistuse armas. Nii pisike, magas mul peopesas… Ja nii sõbralik. Ja nunnu! Oeh. Ma kaotasin südame 🙂

MrsB on ka üks neist põhjustest, miks mul on nii kahju Londonist ära kolida – meil õnnestus nende kuude jooksul küll ainult paar korda kokku saada, aga nii harva, kui näeme, on iga kord kahju, et tihemini ei õnnestu. No hea küll, eks me käime ikka edaspidigi Londonis ja nemad Eestis, ehk kolime kunagi jälle siia tagasigi… Eales ei tea. Seniks on vähemalt blogid, mille kaudu üksteise tegemistest aimu saab.

Plika väsitas ennast hommikupoolikuga nii ära, et jäi veidi peale ühte koduteel kärusse magama. Tõstsin voodisse ümber, magas pea neljani. Ülejäänud päeva oleme kahekesi vaikselt kodus kulgenud, rahulikult asjatanud, logelenud ja koristanud. Abikaasa käis peale tööd ülemuse juubeli puhul pubis, jõudis alles pool tundi tagasi koju.

Aga mõnus… Hirmus mõnus päev oli. Oleks selliseid aga rohkem!

MrsB kirjutab ka.

Üks hea mõte

19/05/2010 / lastekasvatus / 1 Comment

…mille Epu blogist leidsin.

Viimane õpitund oli aga ühelt Viljandi waldorfkooli õpetajalt: ta ütles, et lastega ei peaks liiga tihedalt reisima, lastele on vaja aega igavuseks, rutiiniks, turvalisteks korduvateks rituaalideks, sest nende käigus saavad nad varasemad muljed läbi seedida. Sain järsku aru, et see ei käi mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute kohta.

Mulle meeldib reisida ja ringi asjatada, aga koju jõudes olen ma alati tänulik tuttava rutiini ja rahu eest. Minu meelest on elu kõige mõnusam just siis, kui rahulikult ja vaikselt elamise aega ning ringi möllamise, reisimise ja asjatamise aega on mõlemat piisavalt.

Väikeste lastega võiks rahulikku aega kindlasti rohkem olla – rutiin teeb head, huvitavaid asju saab ka seda hülgamata teha. Ja kui siis üks-kaks päeva nädalas rutiin paigast läheb (või terve nädal mõne kuu tagant, näiteks reisides), siis pole ka hullu 🙂