Poes käia või koju tellida?
Hakkasin mõtlema, kas peaks ehk oma iganädalase poeskäigu asendama kojutoomisteenusega, kõik suuremad ketid ju pakuvad seda.
- On igal juhul keskkonnasõbralikum, kui üks auto toob kõigile sama piirkonna elanikele toidu koju kätte – selle asemel, et iga perekond oma autoga poes käiks
- Koju tellides saab kõik soovitud kauba kindlalt kätte, poes on vahel ikka midagi otsas
- Samalaadsete toodete vahel valiku tegemine on netis lihtsam, kuna need on kõik ühes listis silme ees, ei pea riiulitelt taga otsima, mõni valik võib nii ikka kahe silma vahele jääda. Näiteks ostsin täna tavalise rõõsa koore ja avastasin kodus netist vaadates, et seda peaks pmst mahedalt ka leiduma, hinnavahe vaid 20p…
Samas on ka ise poes käimisel omad plussid:
- Pood asub ca 3 km kaugusel, Abikaasa arvates kulub ühele poeskäigule bensiini umbes naela eest, kojutoomistasu on alates £40 tellimustest £3.50-5.50 (oleneb päevast), alla selle £6 (aga £40 tuleb meil ikka täis)
- Meie käime poes oma riidekottidega, samas kui koju toodaks kõik kaup pooltühjades kilekottides, neid oleks raudselt iga nädal vähemalt kümme. Ma võiks need muidugi vaipadeks heegeldada, aga…
- Värsket kraami on ikka parem oma käega valida, samas 80% juurikatest-puuviljadest tuleb meile nagunii mahekastiga koju, tavapoest ostame vahel vaid tomatit-kurki-paprikat (ikka mahedalt – on odavamad, kui kastidega koos juurde tellides, neid vahel lihtsalt kulub rohkem), rohelist sibulat ja redist (mahedalt pole, aga isu on suur 😀 õnneks üks ammu vette pandud mahesibul ajas ka lõpuks rohelise otsa välja, varsti saan juba kodust) ning viinamarju või näiteks pehmeid ploome (sest puuviljaisu on suurem, kui nädalane kast rahuldada suudab, eraldi juurde tellida aga teatud asju ei raatsi, jällegi liiga kalliks läheks)
- Poes värskelt küpsetatud saia saab koha peal viilutada lasta, koju tellides tuleks ise lõigata. Ja meie viilud pole nii ühtlased ega ilusad… Ise viilutada on tüütu!
- Värske kala letist on poes lihtsam valikut teha, sageli on igasugu pakkumisi, mida netis pole
- Kuna käime poes vaid kord nädalas, siis pole see minu jaoks tüütu, vaid pigem meelt lahutav ettevõtmine. Kuna läheme sinna alati teadlikult täis kõhuga ja teatud riiulivahedest (kommid-šokolaad, karastusjoogid, valmistoidud jne) kunagi läbi ei käi, siis listist kõrvale ei kaldu, emotsioonioste pole praktiliselt üldse. Vahel tuleb aga “õigetes” riiulvahedes kärutades meelde midagi vajalikku, mis listi panemata jäi. Ja vaba aega on meil küllalt, nende paari poes veedetud tunni pärast midagi muud olulist tegemata ei jää…
Mmm… Tegelikult võiks isegi ühe korra kojutoomist katsetada, äkki hakkab meeldima 😀 Ja poes käimise pealt säästetud aja arvelt teadlikult rohkem Plikaga tegeleda, temaga väljas jalutamas ja mängimas käia vms. Kuna ma aga reeglina nädala sees kuskil mujal peale mänguväljaku ei käigi, siis tuleks iganädalasest poeskäigust loobumisest ehk pigem kahju kui kasu.
No vaatame. Ja ärge saage valesti aru, ma ei ürita siin endale mitte millestki suurt probleemi tekitada, mul on lihtsalt kombeks igasuguste jaburate asjade üle liiga pikalt ja põhjalikult juurelda – lapsega kodus olles on (liiga) palju vaba aega 😀
