Jan 032011
 

Tänane päev on võrdlemisi edukas olnud. Jah, ma lasin küll Plikal hommikul isegi kaks tundi magada – just selle mõttega, et enne ei saa nagunii välja minna, kui Poiss lõunauneks piisavalt väsinud on. See juhtus veidi peale ühte, Plika sai voodisse alles pool kolm, uinus peaaegu tunni hiljem, magas kella kuueni… On otse loomulikult siiani üleval.

Vihastanud pole ma tema peale praktiliselt kordagi – ainult siis läksin närvi, kui ta putru taldrikule sülitas, sedagi peamiselt sellepärast, et olin ise näljane, siis on ju alati tuju halb. Igatahes suutsin ennast tagasi hoida ja ise ka kärmelt süüa, et olemist paremaks teha.

Kuna ma tean minevikukogemuse põhjal, et kolmetunnised söögivahed on Poisi puhul täiesti piisavad, tihemini pole vaja, otsustasin, et annan talle tissi vaid siis, kui ta selle vastu tõesti huvi ilmutab, mitte ei hakka harjumusest iga kolme tunni tagant pakkuma – ära ei ütle ta kunagi :D

Tulemus? Hommikutiss oli kell seitse, väike uni poole kümnest poole üheteistkümneni, siis hängis üsna rõõmsalt oma tegelustekil, virilaks muutus ja süüa sai alles 11.20. Järgmine kord küll juba õige varsti, poole ühe paiku – nägin, et ta hakkab väsima ja enne õue pikale unele minekut tangin ta alati täis, et uni nälja pärast ei lüheneks.

Pärast tissi panin Poisi riidesse ja viisin koridori kärru, sinna ta minust unise näoga jäi. Selleks ajaks, kui ükskord enda ja Plika olin riidesse saanud ning õue läksime, magas Poiss õndsat und, ilma ühegi piuksuta. Käru kõigutama ei pidanud kordagi, lõunauni kestis 13.15-17.45, neli ja pool tundi. Ärgates oli rõõmus nagu noor nirk muiste, vahtis veel üle tunni aja ringi. Veidi enne seitset tuli lõpuks jorin ja tiss – söögivahe pea kuus tundi!

Kaheksast tegime vanni, enne üheksat paistis ta jälle väsivat. Otsustasime proovida teda ööunne panna, seega andsin jälle tissi. Pärast seda oli natuke aega rõõmus ja vahtis Abikaasa süles ringi, kui haigutama hakkas, viis Abikaasa ta voodisse. Paar korda sai teda sealt sülle võtta, kokku nuttis süles umbes veerand tundi. Siis jäi rahulikult ise voodis magama. Ühesõnaga läks veel kergemini kui hommikul.

Ma nüüd huviga vaatan, millal ta ärkab. Ja nui neljaks, enam iga vigina peale tissi ei saa. Et mul oleks jõudu ka öösel rahulikuks jääda ja tal süles nutta lasta… Aga ma usun, et on – kaks esimest korda on nii hästi läinud, mul on tõeliselt põnev, tahaks teada, kuidas edaspidi kujuneb.

Kõige keerulisem küsimus tundub olevat see, kuidas saada öösel aru, millal tal päriselt nälg on, millal PEAKS tissi andma. Kuna ta vahepeal magas 12-tunnise söögivahega, siis ma vist esialgu proovingi üldse mitte anda. Või no vaatan, kuidas sisetunne ütleb, tunde süles nutta muidugi ka ei lase.

Tänu varajasele ärkamisele olen ise suht sooda, nii et lähemegi nüüd kõik ära magama. Kui kedagi elutuppa ei jää, küllap siis Plikagi allub sotsiaalsele survele ja uinub koos meiega.

Ma loodan, et saame öösel ka hästi hakkama. Ja et lapsed magavad homme hommikul veidi kauem, seitsmest ärkamine on neile ilmselge liig. Kaheksa-pool üheksa oleks hea. Kümnest peame juba arsti juures olema, Poisil on 4,5 kuu tehnokontroll :P

  3 Responses to “Väga põnev”

  1. Kuna mina olen päevaplaanide järgi kaksikutega kulgenud, siis paar soovitust. Öösel peaks laps saama äärmisel juhul süüa, st lase natuke aega viriseda või kui tunned, et see on näljanutt, siis alles anna süüa. Aaaga öösel mitte söömise võti on selles, et ta saab päeval piisavalt.Kui ma nüüd õigesti lugesin siis sul oli päevas 5 söögikorda, see peaks olema piisav. Meie andsime kuni 6-kuuni ka peale ööunne minemist 3 tunni möödudes süüa (meil oli miski kell 23), siis kindel, et hommikuni vastu peab.
    Jõudu soovin ka :)

  2. Minu kogemus rp-kaksikutega näitas seda, et ööd olid rahulikud siis, kui päeval oli korralikult (loe: nii iga 3 tunni järel) söödud ja mitte üle magatud. Täpselt nii nagu Birgit ütleb, et kui päeval sööb palju ja korralikult, siis öösel magab.
    Oijaa, ja mihuke mõnu on kui lapsed päeval magavad, õnnis vaikus. Aga mina olin see ema, kes ei lasknud oma lastel üle 3-3,5 tunni päeval järjest magada. Sellepärast, et kui nad päeval liiga palju magasid, siis hängisid nad öösel üleval. Öine söömine oli pea terve esimese aasta nii, et kl 21, kl 24 ja kl 5 v 6 rp. Südaöise korra andsin neile läbi une, hommikul andsin siis, kui lapsed ise ärkasid ja küsisid. Iga öise virina peale süüa ei andnud, kaissu mõistetavatel põhjustel ei võtnud. Öösel magamistoas tuld põlema ei pannud ning lastega toimetasin täiesti vaikides.

    Kannatlikkust sulle :) Ja head uut aastat!

  3. Magamistoas põleb lae all kapi otsas soolalamp, päris pimeduses kobada ei viitsiks. Öösel olen ise nii unine, et Poisiga suurt rääkimist pole – ainult hoian süles ja vajadusel ütlen tasasel häälel paar julgustavat sõna.

    Päevaste söögivahede pikendamine pole eesmärk omaette, pigem annab teadmine, et Poiss ka neli tundi söömata hakkama saab, kindlustunde oma võimalike käikude plaanimiseks.

    Kui poiss magaks lühemalt lõunaund, teeks ta õhtupoolikul tõenäoliselt kaks lühemat und, seega ei kavatse ma küll esialgu hakata teda õuest varem ära tooma. Üks pikk uni on mulle tunduvalt mugavam kui mitu lühikest. Mulle väga sobib selline graafik, et hommikul on pikemalt üleval, siis magab pika lõunaune, õhtupoolikul on üks tubane lühem uinak ja siis juba ööunne.

    Eks me siin vaikselt katsetame, kuidas uue süsteemi järgi magamine kujuneb. Kui tundub, et on vaja päeval tihemini sööta või vähem magada lasta, küllap saab see siis ka tehtud. Praegu tunduvad asjad aga niigi paremuse poole muutuvat. Plika graafikut on tunduvalt keerulisem paika saada :P

    Kannatust paistab õnneks praegu jaguvat :D

 Leave a Reply

You may use these HTML tags and attributes: <a href="" title=""> <abbr title=""> <acronym title=""> <b> <blockquote cite=""> <cite> <code> <del datetime=""> <em> <i> <q cite=""> <s> <strike> <strong>

(required)

(required)

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.