Tuulerõuged

Pole õrna aimugi, kust Plika need külge korjas, aga tagasi tulles ootas meid ees punasetäpiline plika. Ema oli netist lugenud ja uurinud, perearsti nõuandetelefonile helistanud. Kuna briljantrohelist tal kodus polnud, siis tupsutas punne soodaveega. Plika ise oli üsna rõõmus, väga ei kratsinud ka. Öösel oli küll läbi une emme järele nutnud ja ema käis tal pidevalt tekki peale panemas, aga üles polevat ärganud.

Olin eile õhtuni ema juures, Abikaasa viis meid alles pärast tööd koju. Ta oli küll pool päeva kütnud, aga ikka oli jahe, lapsed olid virilad, meie mõlemad reisist väsinud. Öö oli meeletult närviline – Poiss jäi magama nutuga (seda juhtub õhtuti väga harva), Plika ärkas öö jooksul mitu korda hüsteerias, meie tülitsesime, sest olime nii väsinud, et ei suutnud nutvate lastega tegeleda, unekooli reeglitest ei jõudnud ammugi kinni pidada. Plika magas pool ööd meie voodis, Poiss sai iga vigina peale tissi.

Ahjaa, ema juures oli Plika kõik lõunauned ja ööuned ideaalselt magama jäänud, ei tulnud kordagi voodist välja ega nutnud. Poisi graafik läks küll täiega sassi ja öösel võõras kohas ei saanud tal nutta lasta, seega oli kaisus ja sai kogu aeg tissi, aga usun, tema on nii noor, et on kergem vanadesse mustritesse tagasi saada. Täna magas õues 11.30-14.30, õhtuse une enam-vähem õigel ajal (enne seda küll nuttis omajagu), ööunne jäi ka kohe ja ühegi piuksuta.

Tänane päev oli ka raske, olin endiselt väsinud, Plika oli viril, midagi teha ei jõudnud, läksin kergelt närvi – täpselt nagu vanasti, enne kui ennast uue aasta alguses kokku võtta suutsin. Abikaasa oli terve päeva tööl, see ei aidanud kaasa. Õnneks ema käis õhtupoole külas ja aitas mind. Plika läks õhtul meelsasti voodisse, siis küll veidi jantis ja jorises, aga jäi siiski päris kiirelt magama.

Mul on tunne, et see öö tuleb rahulikum. Ema abiga saime Plika roheliseks täpitatud ka, nii et ehk nüüd enam nii väga ei sügele… Ja paraneb ruttu.