Laupäeval kliendikaarti vormistades küsiti, kas ma tahan järgmist trenniaega ka bronnida. Mõtlesin, et miks ka mitte – lähen kohe esmaspäeval, Abikaasal on vaba päev. Tahtsin Tage kaasa kutsuda, kes oli enne huvi ilmutanud ning esmaspäevased ja neljapäevased ajad sobivaks kuulutanud, aga unustasin talle teada anda. Nii palju siis sellest 😛
Igatahes. See trenn oli väikeses saalis. Mina jätsin rõõmsalt plätud koju, sest paari sammu jaoks riietusruumist saali ei näinud ma neil vajadust. Samuti ei võtnud seekord lõõgastuse ajaks jakki ja sokke, sest eelmine kord neid vaja ei läinud. Ja panin selga ilma käisteta särgi, sest eelmine kord oli palav.
Noh, väikese saali juures polnud riietusruumi, oleks pidanud käima seal suure saali juures asuvas, mis on ikka päris kaugel 😛 Õnneks mul olid trenniriided seljas, sel juhul sain lihtsalt pealmised riided ära koorida ja saali jätta, ei pidanud riietusruumi vahet jooksma. Üldse oli väike saal jahedam – seekord oleks jakk alguses ära kulunud. samas hakkas trenni ajal kiirelt palav ja lõõgastuse ajal jõudsin ainult meeldivalt maha jahtuda, külm ei hakanud.
Liigutustele sain hästi natukene rohkem pihta, seekord enam oma saamatuse üle nii palju irvitada ei viitsinud. Seal oli mitu täitsa esimest korda tulijat ka, nii et ma polnudki enam kõige algajam 😀 Mitte et mul oleks olnud aega vaadata, mis teised teevad – hea, kui treenerit ja ennastki jälgida jõudsin.
Emotsioon on endiselt sama – ei saaks öelda, et nii kohutavalt meeldib, aga käin hea meelega edasi. Väidetavalt peab neli-viis korda käima, et stiilist korralikult sotti saada. Ma siis käin ja vaatan.
Kolmapäeval läheb Abikaasal tööl pikalt, nii et trenni ei saa. Lähen hoopis neljapäeva hommikul, siis on ju riigipüha ja Abikaasal vaba päev, aga trennid toimuvad ikka. Ja seekord panin Tagele ka aja kinni – ta lubas 😛
Sattusin täna Abikaasa vanema õega trennis käimisest rääkima – ta pakkus mulle oma Fittesti aastakaarti (st mis iganes sellest siis alles on, me täpsemalt ei rääkinud), tahab lahti saada, tal polevat enam aega trennis käia. Kui mu Tervise Paradiisi 24x hakkab läbi saama, siis vaatan uuesti Fittesti graafikut, nad pidavat iga kuu muutma, äkki on siis juba sobivamad ajad. Kodule on lähemal ja kui saaks natsa soodsamalt ka… (st tasuta kindlasti mitte, aga kui Ele pole selleks ajaks soovijat leidnud, siis ta ilmselt müüks selle pigem odavamalt kui et laseks täitsa raisku). No tegelikult peaks sel juhul enne ilmselt ka korra-paar proovimas käima, kas üldse meeldib, pimesi ennast nii pikalt ei seoks. Aga see kõik on tulevikumuusika, esialgu ikka Tervise Paradiis. Ehk on nende 24 korra lõpuks sihuke kopp ees, et ei tahagi rohkem 😀
Päeva peale tuli kõndimist kokku 5,5 km. Peaks ikka sammulugeja ostma! Kodus on kaks tükki, mõlemad kehvakesed. Ei tea täpselt, milline see HEA olla võiks ja kulutada ei tahaks eriti ka. Sünnipäev on muidugi tulemas, ema tahab mulle ikka kinki teha 😛 Samas ma mõtlesin temalt Justini “Minu Eesti” teise osa tellida.
Tegelikult tuli just meelde, et “Käi Jala!” võistluse kodulehelt saab ju ka sammulugejaid, need peaks ometi head olema? Võistlus ise algab alles mais, aga ma vaatan, regada saab vist igal ajal (no et tulevikus võistelda ju tahaks ja kogu kremplit korraga tellides on odavam, eriti tiimina… Neil küll liitumishinnad on ikka veel kroonides…). Et näiteks selline sammulugeja siis. Tellida võiks ju eraldi ka. Või teab keegi mõnda teist head soovitada?
Täiega spordilainel!