Mõnus päev on jälle selja taga ja üht-teist jõudsime ära tehtud ka.
Poiss ärkas viiest ja jäi üles, kuna tal lasi mähe läbi ja pärast selle vahetust polnud lootustki, et ta uuesti uinuks… Tunni-paari pärast lõpuks ikka jäi ja ärkas alles enne üheksat. Hommik venis üsna mõnusalt, käisin poest süüa ostmas, hommikust sõime alles 11 paiku, siis mõtlesin korra linna minna, et ruloo ära tellida ja võib-olla veel üht-teist teha. Läksin bussiga, mida ma tavaliselt kunagi ei tee, aga ma ei viitsinud kesklinna rattaga minna ja jala käimise tuju polnud ka. Mõtlesin, et ajan asjad kiirelt korda ja jõuan sama tunni sees veel tagasi ka, et teist piletit kulutama ei peaks.
Ruloo sai Sunorekist tellitud. Kui ennist telefoni teel hinnainfot küsisin, öeldi, et €100, läks ainult €80 – väga meeldiv! Kätte varem lubatud nädalaga siiski ei saa, järgmisel neljapäeval alles, poolteist nädalat on aga ka tegelikult üsna väike aeg. Ega meil vahet pole, saame vabalt ilma läbi, lapsed võib juba varem tuppa kolida.
Siis läksin Abakhani kaaluga müüdavate kardinakangaste kastidesse tuulama. Oeh, need olid nii suured ja täis topitud, võimatu oli kõike läbi vaadata – kobasin suht huupi ja muudkui tõmbasin käsikaudu altpoolt välja. Enamik tükke olid mu suurte akende jaoks liiga väikesed ja mul on ju erisoovid ka. Kuna lastetoa ja elutoa aknad on tänava poole, peaks kardin olema selline, et väljast sisse ei näe, päris tavaline õhuke ei kõlba. Samas valgus peaks ikka läbi tulema… Ja ilus peaks ka olema. Lastetoas on vana veneaegne kardinapuu, kus on kaks rida konkse, st saan külgkardinad ka panna. Leidsin ühe valge õhukese, millel oli värviline muster, kohe selline lastepärane ja üsna armas. Olin kõik mõõdud üles kirjutanud, et kui pikk ja lai peab minimaalselt olema, aga vahetasin enne linna minemist pükse ja paber jäi teiste pükste taskusse. Mõtlesin, et mäletan peast, aga kodus tuli välja, et mäletasin 20 cm valesti ja kardin oli liiga lühike. Õnneks katab akna osa ära ja kardinapuud annab kerge vaevaga allapoole panna, see lahendab probleemid. Külgkardinateks võtsin kollased, ma loodan, et need nüüd LIIGA kollased pole, sellised veidi oranžikad… Aga ilus erk värv küll.
Magamistuppa ostsin roheka triibulise vuaalkardina, ilus on ja peaks kollase tapeediga hästi sobima. Kööki üsna tavalise valge, peened värvilised triibud sees. Pilti teen siis, kui kunagi ees on – praegu on kokku lapitud ja kortsus, ei saa nagunii eriti midagi aru.
Vuaalkardinad olid -15% ja paksemad kardinariided -25%, kokku maksin kolme toa kardinate eest €26.51. Tage lubas mulle homme külla tulla, et vaadata ja nõu anda… Ja neljapäeval lähen tema juurde, siis ta õpetab mind õmblema. No kardinate äärte laskmine peaks nii lollikindel olema, et isegi mina peaks hakkama saama.
Elutuppa ei leidnud midagi, sest siin on ainult ühe kardina puu ja see ainus kardin peab olema õhuke, et valgust läbi laseks, samas ei tohiks läbi paista, lisaks peaks see toale värvi andma. Aga pole ju olemas kardinat, mis laseks valgust läbi, ei paistaks samas eriti läbi ja oleks erksat tooni 😀 Ideid?
Igatahes oli kardinapoes tunnike ammu täis saanud, käisin ökopoest ka läbi ja mõtlesin, et oh, kui ma nagunii linnas olen, tahtsin ju Sõbralt sõbrale poest ka läbi käia. Väljas oli nii palav, et jala käia endiselt ei viitsinud, sõitsin Tallinna maanteele ja lubasin endale, et pean sama piletiga koju ka saama.
Käisin korra Humanas, proovisin paari pluusi, miski ei sobinud. Vaatasin kardinaid ja vaipu, polnud midagi head. Sõbralt sõbrale poest sain veel ühe valge kaltsuvaiba, mis oli enne soetatud väiksema vaiba väiksem vend – täpselt sama materjal, suuruseks 60×125, maksis €5. Juhhei! Käisin isegi Samaaria mööblipoes, otsisin lastetuppa seinalampi, aga seal polnud midagi asjalikku.
Sõitsin tagasi kesklinna, tahtsin Riia mnt Shalomi mööblipoest ka läbi käia, aga unustasin, et see on esmaspäeviti kinni. Riidepood oli lahti ja seal oli lampe ka, aga jällegi ei miskit ilusat. No miks ei võiks olla üks neutraalne seinalamp kuskil, ah, pole ju nii palju palutud! Eks ma vaatan miski päev ikka mööblipoodi ka, äkki seal on midagi.
Magamistoas on meil ka kole lamp, aga arvan, et sinna ostan lihtsalt selle ümmarguse hiina kera – ma küll ei tea, kust sellist kraami kõige odavamalt saada võiks, aga eeldan, et näiteks Jyski võiks vaadata.
Shalomis lõpetades oli teise bussipileti tund ka läbi ja bussi polnud nagunii lähiajal tulemas, nii et jalutasin koju. Oleks ma nii pika käimise ette planeerinud, oleks vähemalt veepudeli kaasa võtnud, jube palavus oli. Jõudsin koju plaanitud tunni asemel kolme tunni pärast, nii hea oli lõpuks kõik riided seljast kiskuda ja jahedas toas vett kulistada.
Puhkasin natuke, siis tegime Abikaasaga süüa (riis, hakkliha, purustatud tomatid, sibul, küüslauk, oad… ja ilmselt midagi veel… njämm!) ja õhtul peale kuut veenasin ta lõpuks ära, et võiks nüüd nende kappidega ka midagi ette võtta. Tassisime teise kapi ka lastetuppa, ma kruvisin sahtlitelt käepidemeid küljest ja eemaldasin seda õhukest plaati, mis seal peal oli, siis hakkas Abikaasa lihvima… Lihvis mõnda aega ja leidis siis, et seda tuleks õues teha, see lakitolm on ikka rõve. Nii palju siis sellest, eks homme teeme edasi. Tundub, et lihvimine võtab terve päeva, nii et värvida saame siis alles ülehomme. Ja siis tuleb veel riidekapp kokku panna… No ma siiralt loodan, et neljapäeval või reedel saab ikka lapsed oma tuppa kolida.
Ja siis tuleb elutuba tühjaks tassida, üks sein valgeks võõbata ja põrand valgeks värvida (mis tähendab lastega kaheks-kolmeks päevaks ema poole kolimist, sest põrandavärv haiseb)… Ja võib-olla uus arvutilaud üle värvida… Ja ma ei tea, kas radikad saab seina pealt maha võtta või oleks see liigne vaev, siis peaks sealt tagant kuidagi läbi ussim*nni ikkagi selle jõleda tapeedi ära värvima – nii palju, kui õnnestub ligi pääseda.
Ahjaa, lastetuppa on ju veel tugitoolikatteid vaja – ma üritasin täna selle pilguga ka kangaid vaadata, aga juhe jooksis täiesti kokku. Mööblikangas oli kõik igavat värvi ja enamjaolt liiga paks, ma tahaks ikka veidi õhemat ja midagi rõõmsat. Ja kindlasti peaks need eemaldatavad katted olema, alt kroogitud vms. No ja siis tuleb elutuppa ka katted teha, aga nendega on veidi rohkem aega, need on keerulisemad ka – diivani nurgatükkidele, lastetoas on tavalised.
Mh, ma pole sugugi kindel, kas ma need katted ka ise valmis õmmelda suudan, õigemini kas see on jeblat väärt. Peaks oma õmbleja käest küsima, mis tema sellise asja eest võtaks, riiete ümber tegemise hinnad on küll siiani väga soodsad olnud. Aga tal on tavaliselt paarinädalased järjekorrad, ma ei taha ju nii kaua oodata 😛
Elutoa põrandalambile pean mingi ägedama kupli välja mõtlema, elutoa ja lastetoa seinale tuleks fotod või lõuendid teha, aga kui suured ja millised täpselt ja nii edasi, annab valida, ilusaid pilte on liiga palju. No see kõik on juba viimane lihv, esmalt ikka värvimine ja muud suured mustad tööd, igatahes tahaks kõigega Poisi sünnipäevaks valmis jõuda, sellise tähtaja panin paika. Siis on põhjust pered külla kutsuda ja pidutseda.
Huviga vaatan, kas saame õigeks ajaks hakkama 🙂
EDIT: Kuidas ma ometi unustasin mainida – rohisin veel õhtul poolteist tundi aias. Nii et kohe üsna usin päev!